„Tagasi Tartusse“ stipendiumid

Programmi „Talendid Tartusse“ 10 000 euro suuruse stipendiumid said arstiteaduse tudengid Argo Merilo, Erich Richard Rosental ja Karim Muhhamedjanov, kes õpivad huviringide läbi viimist ja uurivad alatoitumust. Esmakordselt toetasid stipendiumifondi Tartu linn, Tartu Mill, Playtech Estonia, Olerex ja Tarmetec. Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot, mis sisaldab 2080 euro suurust toetust välismaal õppimiseks. Stipendiumi põhiosa ehk 7920 eurot makstakse välja võrdsetes osades, 220 eurot kuus, õppeaasta jooksul. Programmi „Talendid Tartusse“ eesmärgiks on kutsuda andekaid gümnasiste Tartu Ülikooli ja pakkuda neile parimaid võimalikke õppimis- ja tegutsemisvõimalusi Eestis.

Lisateave stipendiumite kohta: med.ut.ee 

 

Doktoritööde kaitsmised

  • 12 kell 14 kaitseb Konstantin Ridnõi doktoritööd „Uute sünnieelse diagnostika strateegiate rakendamine ja nende efektiivsuse hindamine Eestis“

Kaitsmiste toimumiskoha täpsem teave: med.ut.ee 

 

Eesti teaduse populariseerijad

11. novembril Tallinnas toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Alternatiivsed meetodid teaduskommunikatsioonis“ anti üle selleaastased Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti II preemia Facebooki-algatusele „Küsi teadlastelt kõike koroona kohta“, mille idee autor on molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg. Tänavu 15.–19. märtsini toimunud sotsiaalmeediasündmusel osales kümme ülikooli teadlast, kes vastasid Facebooki ja Novaatori kaudu inimestelt laekunud küsimustele nii koroonavaktsiinide kui ka muudel viirusega seotud teemadel.

Lisateave auhindade kohta: www.ut.ee/et/uudised

 

Alice Lokk

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Arstiteaduskonna aastapäev

8. oktoobril toimus biomeedikumi kohvikus 389. arstiteaduskonna aastapäeva lõpetamine ja autasustamine, mil valdkonnale osutatud teenete eest tunnustati arstiteaduskonna medaliga kahte inimest. Tartu Ülikooli naistekliiniku juht, sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro sai medali väljapaistva teadusõppetöö ja panuse eest järelkasvu juhendamisel ning reproduktiivtervise edendamisel tervikuna. Farmaatsia instituudi juhataja ja farmakognoosia professor Ain Raal pälvis medali pühendunud töö eest oma erialal ja farmaatsia instituudi juhtimisel. Arstiteaduskonna medal on valdkonna kõrgeim autasu. Medalisaajad kanti ka arstiteaduskonna auraamatusse.

Arstiteaduskonna aastapäeva konverentse saab järele vaadata veebis. Lisainfo: med.ut.ee.

 

Doktoritööde kaitsmised

  • 11 kell 14 kaitseb Pärt Prommik doktoritööd „Reieluu proksimaalse murru diagnoosiga patsientide taastusravi Eestis aastatel 2009 – 2017“
  • 11 kell 13 kaitseb Georgi Džaparidže doktoritööd „Adenokartsinoomi mikrokeskkonna muutuste kvantifitseerimine ja diagnostilise tähenduse hindamine eesnäärmes, rakendades uuemaid digipatoloogilisi programmiarendusi“

Kaitsmiste toimumiskoha täpsem teave: med.ut.ee.

 

Raamat farmaatsia õpetamisest

6. oktoobril esitles esitles farmakognoosia professor Ain Raal Tartu Ülikooli raamatukogus uut ajaloolis-biograafilist raamatut „Kellahelin pühamus“. Teose keskmes on farmaatsia õpetamine Tartu ülikoolis alates aastast 1802, mida täiendavad autori enda ning paljude teiste proviisorite ja ülikooli vilistlaste mälestused oma õpinguajast ning sellega seotud isikutest ja oludest. Raamat sisaldab ka väljapaistvamate farmaatsiaõppejõudude elulugusid ning paljudel juhtudel nende kohta esmakordselt avaldatavaid endiste üliõpilaste ja kolleegide mälestusi ja meenutusi.

 

Alice Lokk

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Arstiteaduskonna aastapäev

7. oktoobril toimuval teaduskonverentsil tutvustatakse valdkonnas viimasel ajal tehtud teadusuuringute tulemusi. 8. oktoobril toimub teemakonverents "Võrdne kohtlemine meditsiinis ja patsiendiohutus". Teiste seas esinevad professor Charles Vincent, kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ja professor Helle Karro. Konverentsidel on võimalik osaleda ka veebis. Pärast teemakonverentsi toimub Biomeedikumi kohvikus autasustamine ja arstiteaduskonna aastapäeva lõpetamine. Lisateave ja registreerimine: med.ut.ee/aastapaev2021.

 

Aastapäeva eel, 6. oktoobril toimub farmaatsiakonverents "Patsiendiohutus farmaatsias", millega tähistatakse ka professor Ain Raali 60. sünnipäeva. Tutvu programmiga ja registreeru: farmaatsia.ut.ee.

 

Sisseastumistingimused muutuvad

Alates 2022. aastast muutuvad vastuvõtutingimused neile, kes soovivad asuda õppima Tartu Ülikooli eestikeelse arstiteaduse, proviisoriõppe või hambaarstiteaduse õppekava alusel. Kehtima hakkav vastuvõtueksam koosneb neljast osast: akadeemiline test (osakaal 30%), kombineeritud keemia ja füüsika kirjalik eksam (osakaal 30%), eesti keele ja eesti keele teise keelena riigieksam (osakaal 30%) ning vestlus (osakaal 10%). Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaani Anti Kalda sõnul on vastuvõtutingimuste muudatuse taga soov saada meditsiiniteaduste valdkonda õppima parimad ja oma otsuses kindlad üliõpilased, sest õpe on mahukas ja nõudlik ning eeldab läbi pikkade õpinguaastate maksimaalset pühendumist.

 

Doktoritööde kaitsmised

  • 11 kell 12.00 kaitseb Martin Padar doktoritööd
    „Enteraalne toitmine, seedetrakti funktsioon ja soole biomarkerid intensiivravihaigetel“.
  • 11 kell 14.30 kaitseb Tuuli Sedman doktoritööd
    “Uued suunad GLP-1 retseptori agonistide kasutamises diabeedi ravis”
  • 11 kell 14.00 kaitseb Siim Schneider doktoritööd
     „Eesti noorte isheemilise insuldi patsientide riskitegurid, etioloogia ja hilistulemused“

Kaitsmiste toimumiskoha täpsem teave med.ut.ee.

 

Mari-Liis Timmotalo
Meditsiiniteaduste valdkonna turunduse- ja kommunikatsioonispetsialist 

Enam kui 400 uut tudengit

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna üheksale eestikeelsele õppekavale on oodatud õppima 423 inimest. Tartu Ülikooli bakalaureuse, magistri ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadele õppima asumiseks laekus kokku üle 3600 avalduse.

 

Koroonaviiruse levimuse seireuuring algas taas

Tartu Ülikooli teadlased alustasid Vabariigi Valitsuse palvel 5. augustil taas koroonaviiruse levimuse seireuuringut.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul ei piisa praeguse viiruseolukorra riskitaseme hindamisel pelgalt uute nakatunute statistikast, sest suur hulk elanikke on saavutanud kas haiguse läbipõdemise teel või tänu vaktsineerimisele viirusevastased antikehad.

„Seepärast on viiruseolukorra riskitaseme hindamiseks ja võimalike piirangute üle otsustamiseks tarvis saada ülevaade nii antikehade olemasolust kui ka sümptomitega ja haigustunnusteta nakatunute hulgast täiskasvanud elanikkonnas. Samuti annab meie uuringu küsitluse osa võimaluse hinnata, kui suur osa täiskasvanutest põeb koroonat korduvalt,“ selgitas Kalda.

 

Uus mikrokraadiprogramm

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond pakub uuenduslikku mikrokraadiprogrammi, mille käigus saavad meditsiiniõpinguid alustada soovivad täiskasvanud paindliku võimaluse tutvuda arstiteaduse erialaga ja jõuda soovi korral täiendusõppest kraadiõppeni. Juba töötavatel laborantidel ja teaduritel on programmi läbimisel võimalik suurendada oma konkurentsivõimet tööturul. Lisainfo www.ut.ee/mikrokraadid.

 

Mari-Liis Timmotalo
Meditsiiniteaduste valdkonna turunduse ja kommunikatsiooni spetsialist

Enam kui 300 lõpetajat

Meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktustel 15. juunil said diplomid 316 inimest, kellest 29 lõpetasid ülikooli cum laude. Vaata lõpuaktuste salvestusi www.uttv.ee.

 

Antikehade püsivus

SYNLAB Eesti, Tartu Ülikooli ja Icosageni uuring 122 vabatahtlikuga näitas, et kolm kuud pärast Pfizeri teise vaktsiinidoosi saamist langeb viiruse eest kaitset pakkuvate antikehade tase, ent see on siiski kõrgem kui enne teise doosiga vaktsineerimist ja Covid-19 läbipõdenutel. Antikehade langus ei tähenda, et vaktsineeritud ei oleks viiruse eest kaitstud.

 

„Meie uuringu tulemused viitavad, et Covid-19 vaktsineerimise korral tekib nõrgem immuunvastus just vanematel inimestel. See, et kõrgema vanusega inimeste näidud olid madalamad, oli mõneti oodatav, arvestades varasemaid kogemusi gripiviiruse vaktsineerimisega. Vaktsineerimise teel saadud immuunvastuse vähenemist tuleb vanemate inimeste puhul jälgida ja kaaluda tulevikus kolmanda doosiga kordusvaktsineerimist,“ rõhutas professor Pärt Peterson.

 

KoroGeno-EST-3 jätku-uuring

Meditsiiniteadlaste projekti KoroGeno-EST uuel rahastusperioodil plaanitakse Eestis sekveneerida ja analüüsida kuni 6500 SARS-CoV-2 täisgenoomset järjestust. Loomisel on ka interaktiivne keskkond, mis hakkab kuvama KoroGeno-EST-3 olulisemaid tulemusi.

 

Doktoritööde kaitsmised

24.08 kell 16.00 kaitseb Kadri Seppa doktoritööd „The neuroprotective effect of GLP1 receptor agonist liraglutide in a rat model of Wolfram syndrome”

25.08.2021 kell 14.00 kaitseb Hedda Lippus doktoritööd „Interpersonal violence in Estonia: prevalence, impact on health and health behaviour“.

Kaitsmiste toimumiskoha täpsem teave med.ut.ee.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Teeside esitamine

Hiljemalt 30. juunini saab esitada teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile, vt lisa meditsiiniteadused.ut.ee/aastapaev2021. Arstiteaduskonna aastapäeva sündmused toimuvad 7. ja 8. oktoobril.

 

Lõpuaktused

Meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktused toimuvad 15. juunil. Kell 12 on sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi ja kell 15 ülejäänud meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktus. Aktused toimuvad Toomemäel vana anatoomikumi ees ja seal osalevad ainult lõpetajad.

 

Uuring luupuse mõistmiseks

Meditsiiniteadlased alustasid Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga viieaastast projekti, mille eesmärk on jälgida Eestis vähemalt sadat luupusega patsienti ning uurida haiguse erinevaid kategooriaid.

 

Residentuurikomisjon

Arst-residendid valisid Tartu Ülikooli residentuurikomisjoni kaks uut esindajat: 1. aasta peremeditsiini arst-residendi Gerhard Grentsi ja 4. aasta lastekirurgia arst-residendi Jürgen Rünk.

 

Paratsetamool ja tundlik iga

Teadlased alustasid mitmes mõttes uudse teadustööga, mis loob selgust küsimuses, kas loote/imiku kokkupuude paratsetamooliga mõjutab aju arengut ja nende käitumist hilisemas elus kuni kõrge vanuseni.

 

Üha nooremad kanepitarvitajad

Uuring „Ained ja arenevad ajud“ näitab, et kanepi esmakordne tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades – järjest enam proovitakse kanepit enne 16. eluaastat.

 

Probiootikumidega nahahaiguste vastu

Meditsiiniteadlased töötavad välja probiootilist nahatoodet, mis aitaks haige naha mikrobioota korrigeerimise kaudu leevendada atoopilise dermatiidi ja akne sümptomeid. Nahatoote prototüüpe katsetatakse koostöös Tartu Ülikooli nahahaiguste kliinikuga.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Infektsioonide leviku vähendamine vastsündinute ravis

Euroopas vajab ligikaudu 10% vastsündinutest intensiivravi. Kriitilises seisundis vastsündinutele kujutavad aga väga suurt ohtu ravimiresistentsed bakterid. Kümne riigi, sh Eesti teadlaste osalusel alustati projektiga, mille eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele uued meetodid infektsioonide ennetamiseks ja kontrolli all hoidmiseks. Eestist veab projekti laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor Tuuli Metsvaht.

 

Uus meeste viljatuse geneetiline põhjus

Tartu Ülikooli ja Ühendkuningriigi Wellcome Sangeri Instituudi meditsiiniteadlaste seni maailma suurimas ja põhjalikumas geneetilises uuringus vaadeldi meeste Y-kromosoomiga seotud viljatust. Analüüsides Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku spermatogeneesihäiretega patsientide DNAd, avastasid nad seni kirjeldamata Y-kromosoomi alatüübi, mis suurendab märkimisväärsel osal Euroopa päritolu meestel viljakusprobleemide riski ligi üheksa korda. Avastus parandab seda geenivarianti kandvate meeste viljatuse diagnostika ja varajase kliinilise käsitluse ja nõustamise võimalusi. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas eLife.

 

Naissoost tippteadlaste portaal

Edukate naissoost teadlaste portaali AcademiaNet lisati anestesioloogia ja intensiivravi teadur Annika Reintam Blaser, kelle teadustöö fookuses on gastrointestinaalne puudulikkus intensiivravi haigetel.

 

Residentuuri pikendamine

Tartu Ülikool soovib, et anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri kestus saaks praeguse nelja aasta asemel olema viis aastat. Sellega vastaks eriarstiõpe Euroopa standardnõuetele. Vastav ettepanek on tehtud tervise- ja tööministrile Tanel Kiigele.

 

Uus nina- ja kurgupihus

Teadlased uurisid aasta vältel Värska kuurordi kanget ravimineraalvett ning kinnitasid selle tõhusust ülemiste hingamisteede haiguste ravis. Uus nina- ja kurgupihus kannab nime Tsilk. See leevendab ninakinnisust, kurguärritust ja -kuivust, puhastab ninaõõnt liigsest limast ning kaitseb seda nakkuste eest.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Arstiõppe korraldus

 

Meditsiiniteaduste valdkond on loonud õppetöö ümberkorraldmisega võimalused, et toetada arstiüliõpilaste appiminekut koroonapandeemia tõttu personalipuuduses haiglatele. Dekaan professor Margus Lember rõhutas, et tegelikult väga paljud arstiüliõpilased juba töötavad tervishoiusüsteemis. „Kogu kuues kursus viibib haiglates praktikal, kutsume üles neid jätkama seal ka peale praktika lõppu ning paljud on sellega juba nõustunud. Võimaldame 6. kursusel praktikaplaani muutmist, et haigla sees suunata üliõpilased nendesse osakondadesse, kus on abikäsi kõige rohkem tarvis.“

 

Ka nooremate kursuste osas on ülikool kutsunud üles tudengeid, kes veel ei tööta, panustama haiglate töösse. „Arstiõpe on intensiivne ja selle kõrvalt töötamine ei ole kerge, mistõttu näeme võimalust soodustada arstiüliõpilaste appiminekut läbi õppetöö ümberkorraldamise. Õppetöö ümberplaneerimine ei puuduta kõiki kursuseid, vaid neid, kus on võimalik abijõude veel täiendavalt haiglasse saada,“ rääkis Lember. Ümberplaneerimisega oleks osadel rühmadel neli nädalat õppetööst paus, et töötada haiglas. Ülejäänud õppetöö toimuks intensiivselt kuni kevadsemestri arvestusliku lõpuni.

 

Hariduse maailmatase

Äsja avalikustatud maailma ühes mainekamas ülikoolide erialade pingereas „QS World University Rankings by Subject 2021“ on Tartu Ülikool esindatud 17 erialaga, sh meditsiin, mis on võrreldes eelmise aastaga oma kohta edetabelis parandanud. Kui möödunud aastal oli meditsiin pingereas positsioonil 351-400, siis tänavu on eriala tõusnud positsioonile 301-350.

 

Hambaarstid kolisid

Hambaarstiteaduse instituut kolis Raekoja platsil asunud hoonest äsja renoveeritud ruumidesse Puusepa 1a hoones. Uued ruumid Puusepa 1a hoones toovad üliõpilased nüüdisaegsemasse õppekeskkonda. Tänu instituudi kolimisele muutub meditsiinilinnak terviklikumaks.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Teaduspreemia

Teadustöö teemal „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel“ tõi inimese füsioloogia professori Eero Vasara juhitavale kollektiivile riigi teaduspreemia arstiteaduse alal. Kollektiivi kuuluvad siirdemeditsiini kaasprofessor Mario Plaas, psühhiaatria kaasprofessor Liina Haring ja inimese füsioloogia kaasprofessor Mari-Anne Philips.

 

SARS-CoV-2 antikehade püsivus

Meditsiiniteadlased avaldasid KoroSero-EST-1 järeluuringu tulemusena esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist – 80%-l uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem.

 

Narkomaania ravi otsingul

Algas uurimisprojekt, mille tulemused võivad aidata välja töötada ravimsõltuvuse uusi biomarkereid ning avada uue suuna narkomaania ravis. Projekti eesmärk on uurida väliskeskkonna teguritest, psühhostimulantidest ja kannabinoididest põhjustatud epigeneetilisi muutusi inimese leukotsüütides ning hinnata uue ravimikandidaadi, DNA metüültransferaasi (DNMT) inhibiitori ravitoimet.

 

Süljeproov

Katseuuringust selgus, et koroonaviiruse testimiseks sobib ka süljeproov. Süljeproovi täpsus osutus võrreldavaks ninaneelukaapega ning uuritavad hindasid süljetestimist üldjuhul mugavaks ja lihtsaks. Terviseameti sõnul ametliku proovivõtmise meetodina seda veel ei kasutata. 

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Konverents „Kliinik 2021“ 

Käimas on registreerimine konverentsile „Kliinik 2021“, mis toimub 2. ja 3. veebruaril veebis. Konverentsil tulevad käsitlemisele teemad: töötajate heaolu ja tervis; Eesti ravijuhendid; 40 aastat müokardiinfarkti reperfusioonravi Eestis; uuem teave farmaatsias; ravimite manustamine; kliinilise teadustöö väljundid praktilises meditsiinis; migreen; ülekaaluline laps ja nooruk; suutervis kui üldtervise lahutamatu osa ning kaasasündinud südamerikked. Registreeru konverentskliinik.ut.ee ja saa täienduspunkte.

 

Koroona pikaajalise mõju uuring 

Teadlased kutsuvad alates veebruarist 370 koroonaviirushaiguse läbi põdenud inimest jälgimisuuringusse, et hinnata haiguse kulu tõsiduse ja tagajärgedega seotud tegureid. Uuringusse kaasatakse suurima koroonasse nakatunute arvuga perearstikeskuste patsiendid Tallinnas, Saaremaal ja Tartus. Vabatahtlikke hakkavad uuringusse kutsuma perearstid. Lisateave tervis.ut.ee/teadus/coriva.

 

Diabeediandmete korrastamine

Ravimitootjate Liidu toel luuakse meditsiiniteaduste valdkonna juurde diabeediandmete ja -uuringute töörühm, mis aitab tagada Eesti diabeedipatsientide andmete parema kvaliteedi.

 

Koroonaviiruse tüvede otsingul 

Meditsiiniteadlaste projektis KoroGeno-EST-2 tehtud koroonaviiruse täisgenoomide analüüsi tulemusena ei ole siiani Eestis leitud ühtegi nn Inglise (genotüüp B.1.1.7) või Lõuna-Aafrika (genotüüp B.1.351) oletatavalt kiiremini levivat koroonaviiruse tüve. Samuti ei leitud ühelgi viirusel kiirema levikuga seostatud N501Y mutatsiooni. See, et neid tüvesid ei ole leitud, ei tähenda aga, et neid Eestis üldse ei ringleks.

 

Doktoritöö kaitsmine

29. jaanuaril kell 15.00 kaitseb Prakash Lingasamy doktoritööd “Kasvajaid penetreerivate polüspetsiifiliste kullerpeptiidide väljatöötamine.” Kaitsmine toimub videosilla kaudu, mille lingi leiab med.ut.ee.

 

Sisseastumine

1. veebruarist saab SAIS-is esitada avaldusi Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Meditsiiniteaduste valdkonnas saab kandideerida õppima nelja magistriõppekava alusel. Sisseastumistingimused leiab ut.ee/sisseastumine.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Kliinik 2021 

Arste, hambaarste, õdesid, ämmaemandaid, apteekreid ja teisi tervisevaldkonna töötajaid ühendav konverents Kliinik toimub 2. ja 3. veebruaril 2021 veebikonverentsina. Konverentsil osalemine maksab 90 eurot ja see annab 25 täienduspunkti. Registreerimine avatakse jaanuaris 2021. Lisateave: https://konverentskliinik.ut.ee/

 

Mis viib koroonapositiivse haiglasse? 

TÜ teadlaste analüüsist selgus, et peamised põhjused, miks koroonapatsient haiglasse ravile sattus, olid viiruslik kopsupõletik, äge bronhiit, kuseteede infektsioon ja südame isheemiatõbi. Haiglaravi vajas 19% koroonapositiivsetest, sh 5,5% intensiivravi, kus veedeti keskmiselt üheksa päeva.

 

Raviplasma kasutamine 

Kevadsuvel avaldas ligi 500 inimest soovi osaleda TÜ teadlaste uuringus ja loovutada oma vereplasmat, et seda saaks kasutada koroonat põdevate inimeste raviks. Doonoripinki jõudis 11 inimest, kellelt koguti 20 plasmadoosi. Detsembri esimeses pooles oli uuringusse kaasatud kaks raskelt koroonat põdevat patsienti, kes said SARS-CoV-2 antikehadega vereplasma ülekande – üks TÜ Kliinikumist ja teine Ida-Viru Keskhaiglast.

 

Revolutsioon seoses uneapnoega 

Hambaarstiteaduse instituudi teadlased osalevad 15 miljoni euro suuruse mahuga projektis Sleep Revolution, mille eesmärk on muuta põhjalikult obstruktiivse uneapnoe ning sellega seotud häirete uurimist, diagnoosimist ja ravi. Projektis töötatakse mh välja platvorm, mille abil saavad norskamise või uneapnoe all kannatavad patsiendid treenida keele- ja näolihaseid.

 

Meeste suguhaiguste diagnoosimine 

TÜ ja TÜ Kliinikumi teadlased ja arstid hindasid uue revolutsioonilise meetodi, voolutsütomeetria kasutamist Eesti meeste kusitipõletiku diagnoosimisel. Ajakirjas PLOS ONE avaldatud uuringus kinnitasid nad meetodi tõhusust ja näitasid, et peamine kusitipõletiku põhjus on klamüdioos. Kõige tugevamat põletikku tekitas gonorröa.

 

Tunnustused

Meditsiiniteaduste valdkonna aasta programmijuht on arstiteaduse ingliskeelse õppekava programmijuht, lastegastroenteroloogia dotsent Oivi Uibo. Aasta õppejõu tiitliga tunnustasid üliõpilased sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi skeleti-lihassüsteemi lektorit Doris Vahtrikut.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Koroona testimine süljest

 Terviseamet ja Tartu Ülikool alustasid katseuuringut koroona testimiseks süljest. Uuringus hinnatakse haiglapatsientidel süljeproovist saadud tulemuste täpsust võrreldes ninast võetud proovidega ning kas inimesed saavad proovi võtmisega iseseisvalt hakkama. Eduka katseuuringu korral ollakse valmis süljetestimist ulatuslikumalt kasutama.

 

Arst-residentide tagasiside 

Alates 2019. aasta aprillist on Tartu Ülikooli arst-residentidel võimalus anda veebivormi kaudu oma nime alt või anonüümselt dekanaadile residentuuri kohta tagasisidet. Tagasisidekeskkonnas on peamised pöördumised seotud residentuuri osakoormuse, kvaliteedi ja korraldusega.

 

Ülikooli teenetemärgid 

Tartu Ülikool tunnustab 25 meditsiiniteaduste valdkonnaga seotud inimest, nimetades nad Tartu Ülikooli suure medali, Tartu Ülikooli medali, Tartu Ülikooli aumärgi kui ka aumärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ kavaleriks.

 

Maailmatasemel erialad 

Tartu Ülikooli arsti- ja terviseteaduste erialad tõusid mainekas Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300.

 

Doktoritööde kaitsmised 

11.12 kell 14.00 kaitseb Artur Vetkas Biomeedikumis doktoritööd „Aneurüsmaatilise subarahnoidaalse hemorraagia järgne elukvaliteet, emotsionaalne tervis ja nende prognostilised faktorid“.

14.12 kell 14.00 kaitseb Teele Kasepalu Biomeedikumis doktoritööd „Kaugisheemilise eelkohastamise mõju organkahjustusele ja atsüülkarnitiinide metabolismile veresoontekirurgias“.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Emakakaelavähi uuring

Tartu Ülikooli teadlased saadavad juhuse tahtel valitud 4000-le Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal elavale 30–60-aastasele geenidoonorist naisele kutse osaleda emakakaelavähi uuringus kodust lahkumata ja tehes HPV-kodutesti. Sellega soovitakse näha, kuidas kodune testimisviis Eesti naistele sobib ja kas see tõhustaks emakakaelavähi ennetust.

 

Sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri välishindamine 

Sünnitusabi ja günekoloogia residentuuriprogramm sai kolmeaastase akrediteeringu ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikut hinnati kui tugevat residentuuribaasi. Kohandamaks residentuuriprogrammi Euroopas kokkulepitud nõuetega, soovitasid väliseksperdid pikendada residentuuriõpinguid neljalt aastalt viiele.

 

COVID-19 mõju õendusabile

Õendusteaduse õppetooli uurijad juhivad Eestis rahvusvahelist uuringut, milles vaadeldakse COVID-19 mõju kohalikus tervishoiusüsteemis töötavatele õdedele ja õendusabi teenusele ning kutsuvad üles Eesti õdesid uuringu küsimustikku täitma. Seda saab teha 31. oktoobrini eesti ja vene keeles õendusteaduse magistriõppe Facebooki lehel.

 

Sündmused

  • 28.10  kell 16.15 vasoloogia professori Jaak Kalsi inauguratsiooniloeng “Vallatud kurvid ehk miks veresooned ummistuvad?" ülikooli aulas. Otseülekanne www.uttv.ee.
  • 29.10  kursus "Kliinilised uuringud, kliiniliste uuringute head tavad ja reguleerivad õigusaktid", kuhu on oodatud kliiniliste uuringutega tegelevad arstid, meditsiiniõed, residendid ja doktorandid. Lisateave ctm.ee. 
  • 4.11 kell 16.15 kliinilise neuroloogia professori Janika Kõrva inauguratsiooniloeng “Insult eile, täna ja homme" ülikooli aulas. Otseülekanne uttv.ee.
  • 12.11.2020 kell 14.00 kaitseb Ravila 19-1006 Helen Vaher doktoritööd "MikroRNA-d keratinotsüütide rakulise vastuse reguleerimisel naastulise psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral”.
  • 23.11.2020 kell 15.00 kaitseb Ravila 19-1006 Liisi Raam doktoritööd “Molekulaarsed muutused kahe kroonilise dermatoosi – vitiliigo ja psoriaasi – patogeneesis”.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Välistegurite mõju immunvahendatud haiguste tekkes

Immuunvahendatud haigused moodustavad suure haiguste rühma, kuhu kuulub rohkem kui sadakond diagnoosi. Need haigused on jätkuvalt teadlaste ja arstide uurimisvaldkondadeks üle maailma. Koroonaviiruse kõrval ei saa ühtegi teist meditsiiniprobleemi tähelepanuta jätta, rõhutas Tartu Ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo, kelle poolt juhitav teadusgrupp annab Horisont 2020 suurprojekti HEDIMED kaudu oma panuse immuunvahendatud haiguste tekke uurimisse.

 

Projektis analüüsitakse väliskeskkonnategureid, mis viivad I tüüpi diabeedi, tsöliaakiapuhuse gluteenitalumatuse ja lastel esinevate allergiate, eriti astma tekkeni. Seda tehakse koostöös 22 akadeemilise ja ettevõtluspartneriga nii Euroopast kui USA-st. Projekt kuulub koos kaheksa suurprojektiga Euroopa Liidu eksposoomi-uuringute klastrisse.

 

Kuidas vägivalda ära tunda?

Uuringud on näidanud, et kolmandiku noorte lähisuhted sisaldavad vägivaldseid käitumismustreid, näiteks kaaslase telefoni kontrollimist, sõpradega kohtumise keelamist, hirmutamist ja mõjutamist. Tartu Ülikooli teadlased, eesotsas naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia lektori Kai Pardiga, alustavad veebikoolitustega, et aidata õpetajatel ja seeläbi koolinoortel vägivalla eri vorme võimalikult vara ära tunda ning ennetada kohtingu- ja lähisuhtevägivalla mustreid. Teadlaste eesmärk on jõuda programmi „Terved ja turvalised suhted“ kaudu vägivallateemadega kõikide kooliastmete õpilaste inimese-, perekonnaõpetuse ja psühholoogia tundidesse.

 

Pärilike haiguste täpne diagnoosimine

Kliinilise geneetika vanemteadur Sander Pajusalu viib läbi projekti "Haruldaste haiguste genoomika: eksoomi sekveneerimist täiendavate metoodikate arendamine". Ta arendab ma töös geenidiagnostikat, mille abil saaks tulevikus luua Eesti patsientidele täpsemaid, just nende vajadustele vastavaid ravivõimalusi.

 

Toimumas

  • 10 kell 14.00 Kati Braschinsky doktoritöö "Esmaste peavalude levimus Eestis ning internetipõhise lahenduse kohaldatavus peavalude epidemioloogia alases uurimistöös" kaitsmine Ravila 19-1006.
  • –16.10 arstiteaduskonna 388. aastapäeva tähistamise sündmused. Lisateave meditsiiniteadused.ut.ee.
  • 10 kell 16.15 vasoloogia professori Jaak Kalsi inauguratsiooniloeng ülikooli aulas.
  • 11 kell 16.15 kliinilise neuroloogia professori Janika Kõrva inauguratsiooniloeng ülikooli aulas.
  • 11 kell 14.00 Helen Vaheri doktoritöö "MikroRNA-d keratinotsüütide rakulise vastuse reguleerimisel naastulise psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral" kaitsmine Ravila 19-1006.

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Teadusartikkel ajakirjas Nature

Tartu Ülikooli molekulaarpatoloogia uurimisgrupi kaasosalusel avaldati ajakirjas Nature Medicine teadusartikkel „A dynamic COVID-19 immune signature includes associations with poor prognosis“, mis kirjeldab, kuidas SARS-CoV-2 mõjutab COVID-19 raskelt põdevate inimeste immuunsüsteemi.

 

Preeklampsia pärilik eelsoodumus

Tartu Ülikooli inimese geneetika uurimisrühm avaldas ajakirjas Hypertension teadustöö, kus kirjeldati geeni FLT1, milles platsenta (mitte ema) geenivariant 'C' määrab päriliku eelsoodumuse preeklampsia tekkeks raseduse ajal. Geen FLT1 kodeerib kõige olulisemat teadaolevat biomarkerit sFlt-1, millel põhineb enamik praegu kliinikus kasutusel olevaid preeklampsiat prognoosivaid teste. Preeklampsia korral tõuseb sFlt-1 tase veres ja väheneb sellega seonduvate oluliste kasvutegurite osakaal.

 

Koroonaviiruse levimus

Tartu Ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuringu KoroSero-EST-1 tulemused näitavad, et viiruse levimus oli Tallinnas kümme ning Saaremaal kolm ja pool korda suurem, kui ütleb ninaneeluproovidel põhinev riiklik statistika. Vaid 20%-l inimestest, kelle verest leiti koroonaviiruse antikehasid, esines mõni viirusele omane sümptom. Alustatud on juba üle-eestilise antikehade uuringuga KoroSero-EST-2, mida juhib Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona.

 

Sõeltest preeklampsia tuvastamiseks

Tartu teadlaste ja arstide koostöös arendatud preeklampsia sõeltest aitab prognoosida haigusriski raseduse kolmanda trimestri alguses 96,5% tõenäosusega. Teadustöö tulemused avaldati ajakirjas The Journal of Applied Laboratory Medicine ja nende põhjal on esitatud Tartu Ülikooli nimel ka patenditaotlus.

 

Doktoritööde kaitsmised

18.09.2020 kell 14.00 Sten Saare "Raske trauma epidemioloogia Eestis", Ravila 19-1006.

25.09.2020 kell 14.15 Mari Urb "DNA metülatsiooni roll kokaiini ravimsõltuvuse väljakujunemises, sõltuvuse avaldumises ja abstinentsis", Ravila 19-0088/0089

 

Inauguratsiooniloengud

17.09 kell 16.15 molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane „Molekulaarmeditsiin täna ja homme“
Ülikooli muuseumi valges saalis.

29.09 kell 16.15 laste ja vastsündinute intensiivravi professor Tuuli Metsvaht „Ravimite täppisdoseerimine – kuidas liikuda farmakokineetika ja farmakodünaamika võimaluste abil personaalsema meditsiini poole“ Tartu Ülikooli aulas.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Vastuvõtt Tartu Ülikooli

Meditsiiniteaduste valdkonna üheksale eestikeelsele õppekavale on oodatud õppima 423 inimest. Ootame kandideerimisavaldusi sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 2. juuli südaööni. Lisateave ut.ee/et/sisseastumine.

 

Ametivanne anti veebis

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna virtuaalseid aktusi saab www.uttv.ee järele vaadata. Tänavu sai lõpudiplomi 344 inimest. Esimest korda andsid tulevased arstid ja proviisorid ametivande veebi teel.

 

Enim viidatud teadusvaldkond

Ühe hinnatuma teadusajakirjade andmebaasi Essential Science Indicators uuendatud statistikast nähtub, et seitse meditsiiniteaduste valdkonna uurijat (Mikk Jürisson, Maire Lubi, Toomas Marandi, Margus Punab, Vinay Choubey, Allen Kaasik ja Pärt Peterson) on Tartu Ülikooli enim viidatud teadlaste hulgas ning ülikooli enim viidatud teadusvaldkond on kliiniline meditsiin.

 

Arvatust suurem koroonaviiruse levik

Tartu Ülikooli korraldatav koroonaviiruse antikehade uuring KoroSero-EST on jõudnud poole peale. Kuigi päris lõplikke järeldusi veel teha ei saa, kuna osa vanuserühmi on veel näiteks uurimata, saab öelda, et antikehade põhjal on haiguse levimus suurem, kui näitab riiklik statistika ninaneeluproovi ehk PCR-analüüsi põhjal.

 

Residentuurikomisjoni uus koosseis

TÜ residentuurikomisjoni järgmise kahe aasta põhieesmärgiks on parandada residentuuri kvaliteeti. Selleks sõnastatakse esmakordselt residentuuriprogrammide tsüklite õpiväljundid ja hakatakse korraldama programmide sisehindamisi. 1. juunist kuuluvad komisjoni residentuuri prodekaan Urmas Lepner esimehena, viis eriala üldjuhendajat (Ruth Kalda, Helle Karro, Margus Lember, Anu Susi, Inga Vainumäe), üks üliõpilaste (Triin Olde), üks Eesti Arstide Liidu (Lenne-Triin Kõrgvee) ja üks Eesti Haiglate Liidu (Ralf Allikvee) esindaja. Arst-residentidel on komisjonis nüüd varasema ühe asemel kaks oma valitud esindajat (Joel Lumpre ja Teesi Sepp).

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

 

Seitsmeaastane akrediteering
Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur hindas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori õppekavu ning andis meditsiini õppekavagrupile seitsmeaastase akrediteeringu. Tunnustust leidis nii õppekavade arendamine kui ka simulatsioonõppemeetodite ja e-õppe võimaluste laialdane kasutamine.


Avatud teeside esitamine
Hiljemalt 25. juuniks saab esitada teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile. Aastapäevasündmused toimuvad 15. ja 16. oktoobril. Teesid saab esitada aadressil ut.ee/en/med-abstracts.

 

Vähemalt kaheksa mutatsiooni
Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid kuuelt eestlaselt võetud koroonaviiruse (SARS-CoV-2) genoomseid järjestusi. Algse Hiinas levinud viirusetüvega võrreldes on Eesti viirusetüvedel avastatud kaheksa mutatsiooni, mida esineb ka mujal maailmas, ja kaks mutatsiooni, mida on seni leitud vaid Eestis.
Kliiniliste uuringute keskus koordineerib mitmeid COVID-19-ga seotud uuringuid, millega saab tutvuda ctm.ee/et/covid-19/. 

 

Doktoritööde kaitsmised
• 9.06.2020 kell 15.00 Maarja Hallik
"Inotroopsete ravimite farmakokineetika ja farmakodünaamika vastsündinutel", Ravila 19-1006 või veebisilla vahendusel.
• 15.06.2020 kell 14.00 Raili Müller
"Kardiometaboolsed riskitegurid ja keha koostise muutused varase reumatoidartriidi haigetel", Ravila 19-1006 või veebisilla vahendusel.
• 16.06.2020 kell 15.00 Sergo Kasvandik
"Inimese endomeetriumi normaalne ja patoloogiline profiil proteoomika vaatevinklist", Ravila 19-1006 või veebisilla vahendusel.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Tartu Ülikooli teadlased töötasid välja SARS-CoV-2 antikehade määramise testi

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased analüüsisid koroonaviirushaigust põdevate inimeste vereplasma proove, mis olid pärit Tartu Ülikooli Kliinikumist. Eetikakomitee loal tehtud uuringus said nad kinnitust, et nende väljatöötatud SARS-CoV-2 antikehade määramise meetod toimib.

COVID-19-ga nakatunud inimese organismis tekivad 14–28 päevaga antikehad. Testides inimest nende antikehade suhtes, saab kinnitada tema varasema nakatumise ja teha kindlaks, kas tal on tekkinud koroonaviiruse vastu immuunsus.

SARS-CoV-2 antikehade määramise meetod töötati välja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi biomeditsiini osakonna juhataja, molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni juhtimisel. Tema sõnul on uus meetod lihtne ja kiire ning sobiks sadade COVID-19 proovide analüüsimiseks päevas.

 

Tartu Ülikooli teadlased alustavad koroonaviiruse uuringuid

Vabariigi Valitsus toetab Tartu Ülikooli kahte teadusprojekti.

Ühega neist selgitatakse välja, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis. Kaheksa nädalat kestva koroonaviiruse levimuse jälgimise uuringu käigus intervjueeritakse ja kutsutakse testimisele  iga nädal 2000 eestimaalast. Seireuuringu juht, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnas, et praeguse epideemia tingimustes on tervisepoliitilisteks otsusteks vajalikud usaldatavad levimusandmed. Teadlased selgitatavad välja nakkuse leviku nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastiku seas ning erinevates rahvastikurühmades ja regioonides.

Teise, seroepidemioloogilise uuringu KoroSero-EST testuuringuga tuvastatakse, kui suur hulk Saaremaal ja Õismäel elavaid inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritavate arvuks on kokku 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. KoroSero-EST uuringut juhib dr Piia Jõgi, kes on TÜ lastekliiniku lastenakkushaiguste assistent ja TÜ Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria alal.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Androloogia professor Margus Punab

1. veebruarist on kliinilise meditsiini instituudi androloogia professor Margus Punab, kes on oskuslikult sidunud kliinilise ja akadeemilise töö. Ta on tunnustatud meestearst ja kuulub oma erialal maailma 1% enim viidatud autorite hulka. Viljakusprobleeme uuriva professor Punabi teadustöö keskmes on eesnäärmehaigused, suguelundite arengulised häired ja hüpogonadism. Tema uurimistööd ja kõrgtasemel esinemised rahvusvahelistel konverentsidel on oluliselt mõjutanud androloogia eriala arengut.

 

Ümarlaud arstide järelkasvu üle Saaremaal

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajad käisid 7. veebruaril Kuressaare Haiglas, mis on arstiüliõpilaste seas populaarne praktikakoht. Üheskoos arutati, mis motiveeriks üliõpilasi pärast praktikat ja residentuuri Saaremaale tööle jääma.

 

Eesti südamekirurgia rajajale püstitati mälestuskivi
Eesti südamekirurgia teerajaja kirurgiaprofessori Albert Kliimani sünnist möödub tänavu sada aastat. Tänutäheks hindamatu panuse eest valdkonna arengusse püstitati 7. veebruaril Tartus südamekirurgia konverentsi raames professori hauale mälestuskivi. Konverentsiga tähistati ka meie teise südamekirurgia arendaja, tunnustatud südamekirurgi professor Toomas Sullingu 80. sünnipäeva.

 

Arstiteaduskonna aastapäev 2020
Arstiteaduskonna 388. aastapäeva tähistamise sündmused toimuvad tänavu 15. ja 16. oktoobril.

 

Doktoritööd

06.03.2020 kell 14.00 kaitseb Natalia Lobanovskaya doktoritööd
„PSA-NCAM’i roll võrkkesta ganglionirakkude elulemusele täiskasvanueas". Kaitsmine toimub Ravila 19-1006.

 

02.04.2020 kell 15.00 kaitseb Madis Rahu doktoritööd
„Õlaliigese kapsli tagumis-ülemise piirkonna struktuuri ja verevarustuse uurimistulemuste rakendamine õlaliigese eesmise traumaatilise nihestuse kirurgilises ravis". Kaitsmine toimub Ravila 19-1006.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Rahvatervishoiu päevaküsimusi käsitlev konverents

13. märtsil toimub TÜ raamatukogus tasuta konverents „Teaduspõhine õpe, mis aitab otsustada. Rahvatervishoiu magistriõppe 20 aastat Tartu Ülikoolis“, mille põhiteema on tõendus ja selle tähtsus tervisepoliitika kujundamisel. Kogemusi jagavad tervishoiupraktikud ja teadlased. Lisateave tervis.ut.ee. 

 

Valmis konfliktide vältimise ja lahendamise juhend

Konfliktide vältimise ja lahendamise juhend töötati välja üliõpilaskogu ja dekanaadi koostöös. Juhendmaterjalis on soovitused, mille igapäevane järgimine võiks aidata konfliktide teket vältida. Juhul kui on tekkinud konflikt, on välja toodud konkreetsed sammud probleemi lahendamiseks ning kontaktid, kes aidata saavad.

 

Sissejuhatus ravimimaailma

Farmaatsia instituut korraldab märtsist aprillini tasuta e-kursuse „Ravimitest maakeeli“. Registreeru e-kursusele farmaatsia.ut.ee.

 

Konverents „Kliinik 2020“

4.–6. veebruarini toimub Dorpati konverentsikeskuses täienduskonverents „Kliinik 2020“. Konverentsi teemad puudutavad muu hulgas vaktsineerimist, antibiootikume, seksuaalvägivalda, geneetikat ja personaalmeditsiini, ravimiohutust, bioloogilisi ravimeid ja sünnitanud naiste tervist. Lisateave kliinilinemeditsiin.ut.ee/taiendusope.

 

Simulatsoonikeskus alustab tööd

Uue õppesemestri algusega alustab Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumides tööd kliinilise meditsiini instituudi simulatsioonikeskus. Keskuse eesmärgiks on arstide, hambaarstide ja füsioterapeutide õpetamiseks ja koolitamiseks vajaliku kaasaegse taristu loomine kliiniliste ja praktiliste oskuste omandamiseks ja simuleerimiseks.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

 

Registreeru konverentsile “Kliinik 2020”

Avatud on registreerimine 4.–6. veebruarini 2020 Dorpati konverentsikeskuses toimuvale konverentsile „Kliinik 2020“. 12 sessioonis esitavad ettekandeid tunnustatud arstid ja teadlased nii kliinilistelt kui ka prekliinilistelt erialadelt. Tutvu kavaga ja registreeru kliinilinemeditsiin.ut.ee/et/taiendusope.

 

Samm edasi psoriaasi diagnoosimisel

Tartu Ülikooli teadlased uurisid koos kliinikumi nahaarstidega valitud geenide ekspressiooni mõõtmisel põhineva diagnostilise meetodi võimalikkust naastulise psoriaasi diagnoosimisel. Teadustöö eesmärk oli viia edasi biomarkeritel põhineva diagnostika arendamist põletikuliste nahahaiguste valdkonnas. Teadusartikkel avaldati ajakirjas Acta Dermato-Venereologica.

 

Osakoormusega residentuur

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile residentuuri raamnõuete ja korraldamise tingimuste määruse, millega võimaldatakse muu hulgas residentuuri läbimist osakoormusega. Kui määruse muudatused 1. jaanuaril 2020 jõustuvad ja osakoormusega õppimise täpsemad tingimused saavad ülikoolis heaks kiidetud, võib osakoormusega õppimise võimalus avaneda juba tuleval aastal.

 

Aasta õppejõud ja programmijuht

Valdkonna aasta õppejõuks valiti sotsiaalfarmaatsia dotsent Daisy Volmer ja aasta programmijuhiks bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava „Hambaarstiteadus“ programmijuht, lastestomatoloogia dotsent Rita Nõmmela.

 

Kvaliteetsema viljatusravi poole

Reproduktiivmeditsiini professori Andres Salumetsa juhtimisel loodud teaduskonsortsium MATER püüab paremini mõista, kuidas inimese embrüo areneb, kuidas toimub embrüo ja ema vaheline suhtlus ning missuguseid meditsiinilisi tehnoloogiaid võiks pakkuda lastetusravi tõhustamiseks.

 

Parimad prekliinilised õppejõud

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu tunnustas 10. detsembril valdkonna ja kliinikumi ühisel jõulupeol meditsiiniteaduste valdkonna 2019. aasta parimaid prekliinilisi õppejõude. Arstiteaduse parim prekliiniline õppejõud on inimese füsioloogia dotsent Jana Kivastik. Hambaarstiteaduse parim prekliiniline õppejõud on inimese füsioloogia dotsent Aavo Lang. Proviisoriõppe parim õppejõud on farmakoloogia dotsent Külli Jaako. Sporditeaduste ja füsioteraapia parim õppejõud on inimese anatoomia assistent Ege Johanson.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Patsiendiohutus kliinilises praktikas

5. detsembril kell 12.45–16.30 toimub TÜ raamatukogus Kodavere auditooriumis koolitus „Patsiendiohutus kliinilises praktikas: patsiendiohutusjuhtumid ja nende ennetamise võimalused“, kus räägitakse patsiendiohutuse olemusest, terminitest ja mõistetest ning antakse ülevaade riskide ja ohtude tuvastamise meetoditest. Osalushuvi korral võtke ühendust See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Uued biomarkerid astma varajaseks diagnoosimiseks

TÜ meditsiiniteadlaste osalusel tuvastati väikelaste uuringus uued biomarkerid, mis suudavad ennustada nendesamade laste vajadust astmaravimite järele mitu aastat hiljem. Uuringu tulemusel saab edasi arendada väikelaste diagnostilist testi, mis aitab astma haigusseisundit täpsemalt prognoosida ja diagnoosida.

 

Ohutud kromosoomimuutused

Pärast kehavälist viljastumist hakkab viljastatud munarakk väga kiiresti arenema ja selle käigus tuleb ette rohkesti geneetilisi kõrvalekaldeid. Neid muutusi põhjustab sageli just kromosomaalne ebastabiilsus. See on tõstatanud küsimuse: kas tegu võib olla geneetilise riskiga ka sündivale lapsele? Biomeditsiini valdkonna tippajakirjas Nature Medicine ilmus TÜ meditsiiniteadlaste juhtimisel valminud artikkel, mis näitab, et kehavälise viljastamise käigus tekkinud geneetiliselt muteerunud rakuliinid ei kandu üle lapsele.

 

Kohtumine U4Society võrgustikuga

Valdkonna esindajad kohtusid Groningeni delegatsiooni liikmetega, et arutada koostöövõimalusi mikrobioloogia, immunoloogia ja sisehaiguste teemal ning andmekogude, pildipanga ning kliiniliste uuringute keskuse suunal. Võrgustikku kuuluvad Genti, Uppsala, Groningeni ja Göttingeni Ülikool. Mullu liitus võrgustikuga Tartu Ülikool.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Arstiteaduskonna medal

Arstiteaduskonna aastapäeval said valdkonna kõrgeima autasu, arstiteaduskonna medali


• Ene Indermitte, keskkonnatervishoiu lektor
• Ivo Laidmäe, farmatseutilise analüüsi lektor ja farmatseutilise nanotehnoloogia vanemteadur
• Heili Varendi, lastehaiguste dotsent

 

Täppisennetuse poole

TÜ ja TÜ Kliinikumi eestvedamisel uuritakse projektis „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“, mil määral rakendatakse rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses personaalmeditsiini põhimõtteid.

 

Eesmärk on töötada personaalse geneetilise eelsoodumuse põhjal välja rinnavähi õigeaegse avastamise mudel ning südame-veresoonkonnahaiguste riskipõhine ennetusplaan. Mõlemast saab tulevikus perearsti töövahend.

 

Emakakaelavähi vastu tehisintellektiga

Probleeme on nii emakakaelavähi sõeluuringu korralduses kui ka uuringusse kutsutute väikse osalusega. Professor Anneli Uusküla eestvedamisel püütakse uuenduslike lahendustega olukorda mõjutada. Eesmärk on kasutada terviseandmeid ja tehisintellekti selleks, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele. Lisaks võimaldab tehnoloogiline areng osaleda uuringus kodust lahkumata ja see võiks suurendada naiste osalust emakakaelavähi ennetuses.

 

Spordimeditsiini juubelikonverents

Tänavu täitub 60 aastat spordimeditsiini osakonna avamisest Tartu Ülikoolis. Selle verstaposti tähistamiseks toimub 1. novembril Tartu Ülikooli aulas spordimeditsiini konverents „60 years of Sports Medicine at the University of Tartu.“ Esinevad spordimeditsiini eksperdid Eestist, Inglismaalt, Soomest, Norrast ja Gruusiast. Konverentsi kava sisu.ut.ee/sportsmedicine60. 

 

Kristina Hermann
Meditsiiniteaduste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

lk5 prof Lember

22. oktoobril valisid valdkondade valimiskogud Tartu Ülikooli neljale valdkonna uued dekaanid. Meditsiiniteaduste valdkonna dekaanina jätkab professor Margus Lember.


Meditsiiniteaduste valdkonna dekaani valimiste osavõtuprotsent oli 84,66%. Professor Margus Lemberile andis oma hääle 152 valimiskogu liiget. Ruth Kaldale väljendas toetust 121 valimiskogu liiget.


Lemberi jaoks on dekaaniametis viis kõige tähtsamat lahendamist vajavat küsimust interdistsiplinaarsus, koostöö teiste valdkondadega, teaduse baasrahastuse jõudmine teadlasteni, jätkuv töö üliõpilastele kvaliteetse õppe tagamisel ja residentuuri arendamine.

 

Kliinikumi Leht

 

 

 

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi uued professorid on Tuuli Metsvaht, Jaak Kals ja Janika Kõrv.


Laste ja vastsündinute intensiivravi professor Tuuli Metsvaht on oma ala hinnatud arst. Ta on veendunud, et kliinilised ravimiuuringud lastel on vajalikud ravimite ohutuks ja efektiivseks kasutamiseks. See on ka üks teadusvaldkond, millele Metsvaht pühendnud on.

 

Kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv on terve oma teaduskarjääri pühendanud insuldi uurimisele. See on teinud temast oma ala tunnustatud arsti nii Eestis kui ka väljapool. Tema eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust sagedast neuroloogilisest haigusest ning insuldi saanud inimese abistamisest.

 

Vasoloogia professor Jaak Kals on tunnustatud veresoontekirurg, õppejõud ja teadlane. Ta on sidunud rahvusvahelises teadusruumis nüüdisajal ühe tõsisema kliinilise teemaga teaduseriala (endoteeli-, ateroskleroosiuuringud) ja eduka igapäevatöö veresoontekirurgina.

 

Kliinikumi Leht