Kliinikumi Leht on jõudnud 150. numbrini. Viisteist aastat tagasi ilmavalgust näinud esimeses lehenumbris täheldati, et sedamööda, kuidas muutub kliinikum, uueneb ka Kliinikumi Lehe tegu ja nägu. Nii see tõepoolest on olnud, leht on alati üritanud lugejate ette tuua olulisemad sündmused ja teemad kõikjalt kliinikumist, ehk laenates tsitaati 100. numbrist „olnud meie kliinilise elu päevakajaline peegeldaja."

 

Olen Kliinikumi Lehte teinud vahepausidega kaheksa aastat. See aeg on olnud mulle harukordne võimalus käia kliinikum läbi keldritest pööninguteni, lahanguruumidest sünnitustubadeni, aga mis peamine, saada tuttavaks kõige erilisemate inimestega. Meditsiini-universum on olnud mulle kui väljaspoolttulijale kohati mõistetamatu nagu kosmos, aga tema külgetõmbejõud on mind endasse haaranud. Mulle on antud võimalus näha ja kuulda seda, mida mittemeedikud tavaliselt kunagi teadma ei saa. Olen olnud nagu tsivilist lahinguväljal. Aga teadmist meditsiinist olen ma tänulikult vastu võtnud ning püüdnud omakorda edasi anda.

 

Kuu aega tagasi kirjutas mulle üks kirurg, et talle meeldib Kliinikumi Leht ning ta soovib tervitada kogu lehe meeskonda. Ta tegi seda teadmata, et lehetegijate meeskond on tegelikult tema ise ja kõik need sajad inimesed, kes läbi aegade on lehe kaudu lugejate ette astunud. Tõsi, on üks inimene, kes kõik need 150 numbrit on meieni toonud, jäädes ise alati varju, see on lehekujundaja Indrek Köster. Aitäh talle ja kõikidele teile!

 

Ene Selart

Kliinikumi Lehe toimetaja