Tartu ülikooli 2011/2012. õppeaasta parimaks õppejõuks tunnistati medicina valdkonnas arstiteaduskonna peremeditsiini professor Ruth Kalda. Uuenenud statuudi kohaselt selgitati välja ka iga teaduskonna ja kolledži kolm paremat õppejõudu. Arstiteaduskonnas olid nendeks lisaks prof Ruth Kaldale meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja neuroloogia teadur Ülla Linnamägi. Arstiteaduskonnas töötab 231 õppejõudu ja 118 teadurit.
Kommentaar
Prof Ruth Kalda
Mis on heaks õpetajaks olemise saladus?
Keerukas öelda, kas siin üldse mingi saladusega tegemist on. Arvan, et heaks arstiks, heaks õpetajaks, heaks mis tahes eriala spetsialistiks olemise võti on sarnane. Kõigepealt peaksid armastama seda, mida teed, olema heas mõttes fanaatik. Säilima peab pidev arenemise ja juurdeõppimise tahe.
Mida arvasite omal ajal arstiks õppides õppejõu rollist? Kes olid Teie lemmikõppejõud ja miks? Kas kujutasite ka ennast õppejõuna ette?
Arstiks õppides ma ei mõelnud veel konkreetselt õppejõu ametist. See, et hilisem elu tõi mind ülikooli tagasi ja peremeditsiini, on paljude heade asjaolude kokkulangemine. Küll aga pean tunnistama, et kuna mu ema oli nooruses õpetaja, siis õpetaja ametist meil ikka peres räägiti. Nüüd on läinud nii, et minus on kokku saanud kaks ametit ‒ arst ja õpetaja ‒ ja mõlemad täiendavad teineteist suurepäraselt.
Lemmikõppejõud olid omal ajal need, kes suunasid mõtlema, juurdlema, avastama ning asjadele vahest ka teise nurga alt vaatama. Tihtipeale osutus olulisimaks see, kui hästi suutsid loengus kõik üles kirjutada ‒ õppejõu teadmised oli olulisimaks informatsiooni allikaks. Täna on õppejõud pigem see, kes peaks tudengi allikateni suunama ning arendama kriitilist, tõenduspõhist mõtlemist.
Kuidas teete oma eriala tudengitele köitvaks?
Praktilised kogemused ja patsiendi lood igapäevapraktikast on alati selline materjal, mis pakub tudengitele huvi. Annan endale aru, et peremeditsiini eriala meeldib mõnele rohkem, mõnele vähem. Kuna peremeditsiin erineb üsna palju mistahes teisest erialast, patsientide käsitlusel on oma spetsiifika ja sellest arusaamiseni tuleb tasapisi jõuda ja tihtipeale alles praktilise kogemuse läbi, siis oleme oma erialal põhirõhu pannud arutlustele. Oma erialal räägime palju ka patsiendikesksusest, arsti elukutsest ja rollist üldse ning suhtlemise olulisusest.
Kommentaar
Dr Ülla Linnamägi
Mis on heaks õpetajaks olemise saladus?
Arvan, et need asjad tulenevad geneetilisest eelsoodumusest. Isapoolsed vanavanemad ja tädi olid õpetajad, kõigepealt pean neid tänama.
Eks teatud määral on ka näitlejaoskusi vaja, selle pisiku sain algkoolis. Esimene esinemiskogemus oli 1. klassis, teadustajana jõulupeol. Laval olen end alati hästi tundnud. Põhiline hobi oligi noorusaastatel teatrikunst.
Rolli võib mängida ka see, et eeskätt pead rääkima asjadest, mis sind ennast tõesti huvitavad ja/või mida sa süvitsi valdad. Põhitõed võivad tudengid saada õpikutest. Olen tähele pannud, et hakkan oma juhendatavaid tudengeid armastama ja nende edule ning ebaõnnestumistele kaasa elama samavõrd kui oma lastele. Kohtlen tudengeid alati kui omasuguseid, unustades nii rolli- kui vanusevahe.
Mida arvasite omal ajal arstiks õppides õppejõu rollist? Kes olid Teie lemmikõppejõud ja miks? Kas kujutasite ka ennast õppejõuna ette?
Juba ülikooli algaastatel küpses soov saada õpetajaks ülikoolis, seda tänu paljudele karismaatilistele õppejõududele, kelle loenguid nautisin.
Esimesed õpetamiskogemused sain dots Liivia Lutsult, prof L. Puusepa tütrelt. Käisin tema juhendatud praktikumides, enne kui julgesin iseseisvalt praktikume anda. Mis huvitav, et sel ja ka varasematel aastatel üheks paremaks arstiteaduskonna õppejõuks hinnatud prof Mihkel Zilmer oli ka mulle tudengipõlves üheks lemmikuks.
Mälus on neuroloogia eriala esindajatest paljude vanemate õppejõudude lähenemistaktika õpetatavale. Prof Ernst Raudamile olime viimane kursus, kellele ta pool aasta loenguid pidas. Olen kuulnud vanematelt kolleegidelt, et tal oli kombeks loengutesse tuua patsiendid reaalelust. Seda põhimõtet püüan ka ise kasutada ja tagasiside alusel salvestub tudengitele kõige paremini meelde just patsientide peal nähtu. Meie professorite Ain-Elmar Kaasiku ja Toomas Asseri loengupidamisstiil on olnud alati nauditav, ükskõik mis teemal nad ka räägivad.
Kuidas teete oma eriala tudengitele köitvaks?
Seda ei oska ise öelda. Oma eriala peab armastama. Tuleb vist lihtsalt endast kõik anda, mis anda suudad ja mis sus hetkel on. Mõnikord tunned loengu lõppedes, et oledki hetkeks päris tühi. Aga energia taastub, kui tudengid loengu lõpul sind tänavad, ja nende pilk ei ole kustunud.