Arst peab saama korralikku palka ning Eesti peab pingutama, et noor arst tunneks oma vajalikkust ja väärtust. Arst peab tundma, et olukord tervishoius läheb ülesmäge või vähemalt mitte allamäge. Eesti ei jaksa maksta heaoluriigi palka, aga miski ei keela meid korraldada tervishoidu nii, et selles oleks tervishoiutöötajatel ja patsientidel hea olla. Perspektiivitunne ei koosne vaid palgast, siia lisanduvad suhted kolleegidega, täiendõppe võimalused, töösuhted tööandjaga (haiglaga), erialased arenguvõimalused, haiglatevaheline töökorraldus, ühiskondlik lugupidamine jne. 06.01.2013, Delfi „Arst-resident Märt Põlluveer: iga mõtlev nooremtohter näeb lagunevat süsteemi"

Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku uneuuringute keskus sai läinud aasta lõpus uue polüsomnograafi ehk tipptehnoloogilise seadme, mis annab kompleksse pildi inimese unest ja tervislikust seisundist. Seni saadi Kuperjanovi tänava kliinikus öiseid uneuuringuid teha korraga kahele patsiendile, ent nüüd on võimalik ühel ööl vastu võtta kolm patsienti. Unearst Marlit Veldi ütleb, et vajadus uneuuringute järele on aasta-aastalt kasvanud. 07.01.2013, Tartu Postimees „Unekeskus arenes sammu edasi"

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog Sulev Ulp ütleb, et mis rinnavähi sõeluuringuisse puutub, siis aasta-aastalt kasvab naiste aktiivsus neil käimisel. Maakondades läheneb osalusprotsent 70-le. Eelmisel aastal tegi Tartu Ülikooli Kliinikum oma piirkonnas 9200 mammograafiauuringut, neist 6000 selleks mõeldud bussis Kliinikumi mammograafiabuss teenindab Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Valga-, Viljandi- ja Järvamaad ning igas maakonnas peatub see kaugelt rohkem kui ühes paigas. 08.01.2013, Tartu Postimees „Vähi sõeluuringud väärivad vaeva"