TÜ kliinikum jätkab läbi kahe sajandi kestnud rolli Eesti ainsa akadeemilise õpetus-haiglana ning kliinikumi ja ülikooli on raske eraldi käsitleda. Meie igapäev on läbi põimunud, arstide õpetamine ja ravitöö ei ole lahutatavad. On ju kõigile arusaadav, et arstiks ei saa õppida internetist või raamatust. Ülikoolihaiglana on nii ülikoolil kui ka kliinikumil suur vastutus ja kohutus tagada arstiteaduse ja -õppe areng ja jätkusuutlikkus Eesti riigis.

Kliinikumi pika ajaloo vältel on ravi- ja õppetingimuste teema pidevalt päevakorral olnud. 1804. aastal loodi kliinikum ülikoolis meditsiini õppivate noormeeste praktilise õppetöö läbiviimiseks. Kliiniku väiksuse tõttu ei mahtunud ravile need, kellel oli haigus, mida oli üliõpilastele juba korduvalt näidatud ega need, kellel olid vigastused, ravimatud või väga nakkavad haigused. Kliinikumi ruumipuudus leevendus toona 1808. aastal esimese päris oma hoone saamisega.

2008. aasta tähistab TÜ kliinikumi ja ülikooli jaoks olulist läbilööki. Kui Biomeedikumi maja valmissaamise aegu nimetati seda muu hulgas ka ülikooli seitsmendaks sambaks – sedavõrd tähtis oli ülikooli jaoks prekliinilisele õppele kaasaegse keskkonna loomine, siis ka kliinikumi uue hoone valmimisega oleme Eesti arstiõpetuse kvaliteedi tarbeks ühe tugisamba juurde saanud.

 

Prof Alar Karis.

Prof Alar Karis
Tartu Ülikooli rektor