23. - 24. oktoobril Tartus toimunud II Balti Radioloogia Konverentsi austas oma kohalviibimisega ka Florida Ülikooli tunnustatud väliseestlasest emeriitprofessor Jüri Kaude. Konverentsi eelõhtul kõneles prof Kaude Kliinikumi Lehele, mida ta Eesti radioloogiast arvab ning millised on tema ootused konverentsile.
Kuidas hindate Eesti radioloogiat distantsilt vaadatuna?
Mul on hea meel näha ja vaadata, et Eesti radioloogia on viimase 19, 18, 17 aasta jooksul nii palju arenenud. Mäletan, et kui ma siia [Eestisse – toim.] 1992. aasta märtsis esimest korda tagasi tulin, siis tekkis võimalus tollase tervishoiuministri abiga seitset Eesti haiglat külastada ja radioloogia arengut vaadata. Ja vaatepilt, mis avanes, oli üsna nukker. Arengus oldi muust maailmast ikka umbes 50 aastat maas.
1994. aastal, kui taas Eestisse naasin, külastasin 27 haiglat üle maa. Olukord oli veidi paranenud. Tegin siis isegi aruande selle kohta, palju Eesti radioloogia arendamine muu maailmaga võrdsele tasemele maksma läheks, kui kõik olemasolev prügikasti visata ja otsast peale alata. Olin seejuures isegi väga tagasihoidlik, kuid tolleaegse arvestuse juures sain ikka kokku vähemalt 50 miljonit dollarit. See pani mõtlema, et kuidas see väike Eesti riik sellega küll hakkama saab?! Olin sellal suur pessimist ja kahtlesin tõsiselt, kas sellest üldse kunagi asja saab. Aga näe, sai kuidagi!
Ja see areng on olnud ootamatult kiire ja tubli. Ning arvan, et seda kindlasti suurel määral tänu tollastele noortele ja entusiastlikele radioloogidele. Tartu ja Tallinna haiglate põhjal võib öelda, et Eesti radioloogia on tänapäeval juba ikka täitsa Lääne maailma tasemel, kohati isegi natuke ees. Kuigi ma pole nüüd enam ise väiksemaid haiglaid külastada saanud, olen kuulnud, et ka seal läheb asi järjest paremaks.
Üks puudus Eesti radioloogial muidugi veel on: see, et Tartu Ülikooli juures puudub radioloogia professuur. Ei ole mingisugust keskust, tsentrit, ühte inimest, kes vastutaks Eesti radioloogia eest, kogu väljaõppe ning kogu teadusliku ja kliinilise töö eest. See keskpunkt puudub ja see tõkestab kogu arengut, mis oleks kindlasti parem ja kaunim kui see oleks siia loodud. Sobivaid kandidaate selle mehitamiseks oleks küll!
Radioloogia professuuri puudusel Tartu Ülikooli juures, lasub peaaegu kogu tudengite radioloogia-alane õpetus, residentide väljaõpe ja radioloogia arendamine Eesti Radioloogide Seltsi ning Tartu-Tallinna vanemate radioloogide õlul. Siiani on nad sellega väga hästi hakkama saanud. See aga ei tähenda, et arstiteaduskonna juurde poleks radioloogia professuuri vaja.
Millised on teie ootused konverentsi suhtes?
Minul on sellised ootused, nagu ma esmasest programmist lugesin. Olen lugenud ettekannete abstrakte ning need on mulje väga hea mulje jätnud. Ja ma loodan, et konverentsi sisu saab sama olema, mis abstraktides välja toodud. Nii et ma ootan konverentsi teatud põnevusega.
Ja mul on väga hea meel, et Eesti ja Balti radioloogia on nii arenenud ning et selline konverents aset leiab. Peale 1998. aastat, kui Riias toimus Balti Radioloogia-Onkoloogia konverents, ei ole ma ühelgi Balti radioloogiakonverentsil kaasa teinud. See on nüüd esimene tõeline Balti Radioloogia Konverents, kus ma osalen. Ja mul on väga hea meel selle üle.
Mida tooksite konverentsilt esile kui eriti märkimisväärset?
Huvitav on see, et osaleb väga-väga palju väliskülalisi, esinejaid. Ja see on muidugi väga tervitatav. Sellised internatsionaalsed, rahvusvahelised suhted on väga olulised, eriti tänapäeva tehnoloogia juures. Ma loodan, et areng läheb siiski sinna poole, et konkreetselt mõne aasta pärast jääb välislektoreid ikka vähemaks. Et Balti radioloogid saavad juba ise koolituse osa üle võtta. Mul on igatahes väga hea meel, et ma siin olen.
Professor Jüri Kaudega vestles
Merili Väljaotsa