Teil täitus 8. jaanuaril 2014 kliinikumis töötamisest 100 päeva. Mis Te arvate, kas olete sisse elanud ning kuidas on kohanemine läinud?Hannes Danilov

Tundub, et lõplik sisseelamine võtab rohkem kui 100 päeva aega, aga võib öelda, et olen enam-vähem kohanenud. Olen saanud tuttavaks paljude huvitavate ja toredate inimestega, kes on siinse kohanemise üpris lihtsaks teinud.

 

Millised olid Teie esimesed muljed kliinikumist? Millised olid head üllatused ja millised halvad?

Kuna ma n-ö kõrvaltvaatajana olin kliinikumi tegevustega ka enne tuttav, siis suuri üllatusi ei olnud. Meeldiv on kogeda, et kõikide pingutused on suunatud patsientidele võimalikult tõhusa arstabi andmisele. Seetõttu hinnatakse siin saadud ravi ka meie väikese riigi parimaks.

Sellise hinnangu ärateenimine nõuab pidevat edasiminekut ja arenguvõimaluste otsimist, paigalseis on tavaliselt tagasiminek.

 

Kas kliinikum on seestpoolt samasugune nagu ta paistab väljapoolt?

Väljastpoolt paistavad asjad ikka natuke teistmoodi kui seestpoolt, nii ka kliinikumis. Mulle, kes ma varem otseselt haigla tööga kokku puutunud ei ole, on asjad uued ja huvitavad, mõned ka harjumatud. Kindlate ülesannetega riigiasutuste tegevuse juhtimine erineb olukorrast raviasutuses ja eeldab ka teistsugust suhtumist.

 

Kliinikumis on haldusalal ehitusetegevusega seoses kogu aeg midagi teoksil – näiteks sisekliiniku kolimine, uute korpuste ehitamine L. Puusepa 8 majas. Millised on teie mõtted ja soovid uue aasta hakul seoses tööga?

Minu juhtida jääb L. Puusepa 6 hoone remontimine, mis algab kohe pärast sisekliiniku kolimist L. Puusepa 8 hoonesse. Samuti jääb minu ülesandeks L. Puusepa 1a hoonesse Maarjamõisa perearstikeskuse väljaehitamise kontseptsiooni koostamine, selleks vahendite taotlemine struktuurivahenditest ning projekti käigu juhtimine. Kõik muu jooksev töö sinna juurde, nii et tööpuudust ei tohiks sellel aastal ja ka edaspidi küll esineda.

 

Kuidas Te olete kohanenud Tartuga? Arvestades, et nii Haapsalu kui ka Tallinn asuvad mere ääres. Millest tunnete puudust? Või hoopis on mõni asi, mis on siin paremini korraldatud?

Tartu on kena ja vaikne linn, autoga saab palju kiiremini edasi kui Tallinnas. Siin jõuan kohtumistele tavaliselt varem, sest arvestan ikka veel pikemat sõiduaega, kuna ei ole harjunud, et viie minutiga on võimalik kesklinna jõuda. Siiski eksin veel küllalt palju linnas ka ära, tänavanimed ei seostu konkreetse paigaga.

 

Kaua Teil kulub aega Tartust Haapsallu koju sõitmiseks? Kas see on ka veidi tüütu?

Haapsallu sõiduks kulub tavaliselt kolm tundi. Kui on ilus ilm, siis on tore risti läbi Eesti sõita, halva ilmaga on sõitmine pisut väsitav. Aga kõigega harjub ja mida edasi, seda lühem see aeg tundub.

 

Olete öelnud ühes intervjuus, et Teie Haapsalus asuv punane maja on just see, mille Ilon Wikland joonistas Astrid Lindgreni „Bullerby lapsed" raamatusse. On see tõesti nii?

Rannapiirkonnas oli kunagi kolm ühesugust maja. Üks nendest on alles, kus meie oma perega elame. Kas just täpselt see maja, aga üks nendest kolmest prototüübiks oli.

 

Lisaks on teada, et armastate purjetamist. Kas teete seda ala üksi või meeskonnaga? Kas osalete ka näiteks mõnel regatil?

Kui regatil käime, siis ikka koos meeskonnaga, parim koosseis on viis meest, miinimum neli. Saab ka kahekesi sõita, siis lihtsalt ei ole võimalik kogu purjestust kasutada.

Oleme viimastel aastatel osalenud Muhu väina regattidel ja ka mõnel väiksemal regatil. Igal aastal planeerime rohkem regattidel osalemisi, kui tegelikult jõuame.