Foto: Arne Maasik.

Üks aasta on taas igavikku saadetud. Kuusk on viidud toast, verivorsti- ja piparkoogilõhngi läinud. Esimene eurouhkus, ehmatus ja -pohmelus läbi põetud. On paras hetk kaeda korraks nii tagasi möödunule, kui kiigata tulevikku.

2010. aasta ei olnud kergete killast. Aasta algas kaunis radikaalsete eelarvekärbetega. Kuigi raha oli kõigil ridadel vähem, ei olnud mingil juhul tegu virelemise aastaga. Vaatamata surutisele suurenes töömaht päris mitmel erialal ning 2010. aasta ei jää ajalukku kindlasti mitte kärbete, vaid saavutuste aastana. Olgu ehk silmapaistvamana nimetatud esimene kopsusiirdamine Eestis. Kokkuvõttes võib öelda, et aasta kujunes tunduvalt paremaks, kui me kartsime. Ka tuludkulud said aasta lõpuks palju paremasse tasakaalu, kui oli esialgne prognoos. See omakorda võimaldas kõigile töötajatele ka üle mitme aasta detsembris aasta-lisatasu
maksta.

2011. aasta ei saa kindlasti ka mitte roosamannaline olema. Kuigi nii Eesti kui maailmamajandus ilmutab selgeid toibumise märke, võib tee üldiste tööhõivenäitajate ja palkade tõusuni ning sealtkaudu tervishoiu rahastamise paranemiseni olla vägagi pikk. Majanduskasvuga kaasneb ka inflatioonitempo kiirenemine, mida juba möödunud aastal selgelt tunda oli. Siiski usun ma, et kui eelmine aasta sai parem, kui kartsime, siis alanud aasta saab olema edukam, kui praegu loota oskame.

Olgu teil tuba soe, lapsed terved ja rahu hinges.

 

Urmas Siigur. Foto: Pille-Riin Pregel.
Urmas Siigur
juhatuse esimees