Avaleht Kliinikum tunnustab Kliinikumi preemia laureaadid
Kliinikumi preemia laureaadid
2016 - Prof emer Tiina Talvik Prindi

Tiina Talvik 2016Tiina Talvik on sündinud 21. aprillil 1938 Tartus. Arstiteaduskonna lõpetas ta 1962. a, 1963. a läbis ta esimese lasteneuroloogia-alase täienduse ning 1964. a sai temast lasteneuroloog, kes õige pea hakkas huvituma geneetikast. Tiina Talvikust sai meditsiinilis-geneetilise nõustamise rajaja Eestis, kui Tartusse loodi geneetikakabinet, mille juhatajaks ja ainsaks arstiks ta oli. Aastatel 1968–1991 oli ta ka vabariigi pealasteneuroloog, 1975–1991 üleliidulise lasteneuroloogia probleemkomisjoni liige.

Tiina Talviku kandidaaditöö valmis 1973. a. “Vaimselt alaarenenud laste tsütogeneetiline uuring ja meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooni küsimused” oli üks esimesi meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooni alaseid töid kogu N. Liidus, mida hiljem palju tsiteeriti. Mõningaid selles väljatöötatud kriteeriume kasutatakse näidustusena patsiendi geneetiliseks uurimiseks siiani.

Pärast kandidaaditöö kaitsmist, 1975. a, töötas Tiina Talvik kuni 1991 Tartu ülikooli neuroloogiakateedris, pidades nii assistendi, dotsendi kui ka juhataja ametit. Närvikliinikus töötades seisis ta lasteneuroloogia osakonna avamise eest. Kujunes tema koolkond – kõik tänased lasteneuroloogid on õppinud emeriitprofessori käe all. Tiina Talviku käe all on valminud 18 doktoritööd ja 1 magistritöö. Ta on avaldanud 219 publikatsiooni ja üle 80 teadusartikli. Doktoritöö vastsündinute hüpoksilis-isheemilise ajukahjustuse alal kaitses Tiina Talvik 1992. a. Samal aastal valiti ta ka Tartu ülikooli pediaatriaprofessoriks. Aastatel 1991–2003 oli Tiina Talvik pediaatria õppetooli ja 2000–2003 kliinikumi lastekliiniku juhataja. Tema initsiatiivil loodi 1990. a Balti Lasteneuroloogide Assotsiatsioon, mille esimene ja pikaaegne president ta oli. Ta on Eesti Lastearstide Seltsi ja L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi auliige ja Eesti Lasteneuroloogide Seltsi aupresident.

Tiina Talviku tegemisi on pärjatud aasta ema tiitliga; teaduspreemiaga prof M. Zilmeri grupis; Punase Risti I klassi teenetemärgiga; Tartu medaliga; riigi teaduspreemiaga (nn elutööpreemia) ja Eesti Inimesegeneetika Ühingu poolt auhinnaga „Elutöö geneetikuna“.

 
2015 - Dr Peeter Mardna Prindi

 

Peeter Mardna on sündinud 24. oktoobril 1938. aastal arstide perekonnas. Ta on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna 1966. aastal.

Arstina alustas Peeter Mardna tegevust 1966. aastal Vabariiklikus Onkoloogia Dispanseris arstradioloogina, jätkates juba 1970. aastal arsti ja juhina Vabariikliku Haigla angiograafia kabinetti juhatades ning aastatel 1974-1987 Tervishoiuministeeriumi pearadioloogina.

Aastatel 1987-2001 juhatas Peeter Mardna Vabariiklikku IV Haiglat, Magdaleena Haiglat ning Ida-Tallinna Keskhaiglat, olles ühtlasi 1995-1996 Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja.

Pikaajalise kogemusega nii igapäevapraktikas kui ka Eesti tervishoiu põhiväärtuste edasiviijana on tal hindamatu osakaal Eesti arstkonna maine säilitamisel Tervishoiuametis töötatud aastate jooksul. Peeter Mardna õiglasel juhtimisel on raviprotsesside kvaliteediküsimused saanud alati kaalutletud hinnangu. Samamoodi on ta olnud aastakümneid Eesti olulisemaks tervishoiu arvamusliidriks, hinnatud esinejaks, lektoriks ning nõuandjaks kolleegidele meditsiinis ja ka väljaspool tervishoiu valdkonda.

Peeter Mardna avar maailmavaade, kogemus, pädevus ning isikuomadused on pannud kolleege teda korduvalt tagasi valima arvamusliidriks erialaseltsides ja -ühendustes – nii Arstide Liidus, Tallinna Arstide Liidus kui ka Haiglate liidus.

Peeter Mardna on loonud arstikutsele järjepidevust ka isiklikus elus – nii tema perekonnaliikmete kui ka järeltulijate seas on Eestis kõrgelt hinnatud arste.

Peeter Mardnat on riiklikult autasustatud omaaegsete spordisaavutuste eest aga ka väljapaistvate tegevuste eest Eesti spordi nimel, samuti on ta pälvinud Punase Risti IV klassi Teenetemärgi 2002. aastal, teda on valitud Arstide Liidu auliikmeks (2008), Eesti Olümpiakomitee auliikmeks (2010). Tal on oluline roll järeltuleva arstide põlvkonna kasvatamisel – sellega seoses on ta pälvinud 2007. aastal arstiteaduskonna medali.

 
2014 - Emeriitdotsent Silvia Russak Prindi

silvia russakEmeriitdotsent Silvia Russak on töötanud Tartu ülikoolis alates 1958. aastast. 1969. aastal kaitses ta meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi, dotsendi kutse kinnitati 1977. Aastatel 1975–1985 oli Silvia Russak Tartu (Riikliku) ülikooli stomatoloogia osakonna juhataja. Ta on suu- ja hambahaiguste õpetajaks üliõpilastele ja kolleegidele tänaseni. 1978–1997 oli Silvia Russak Eesti Stomatoloogia Seltsi presidendiks, jäädes aktiivseks kaasamõtlejaks ka peale valimisperioodi lõppu. 2007. aastal nimetati Silvia Russak emeriitdotsendiks. Ülikooli õppejõu ja aktiivse erialaseltsi liikmena on ta juhtinud mitmeid suutervishoiu-alaseid projekte. Ta on olnud viie Eesti Teadusfondi grandi hoidjaks. Tema teadusliku töö põhitemaatika on hambahaiguste levimus, hammaste struktuuri häired, fluoroos, põhjuslikud tegurid, hambahaiguste preventsioon, millest on avaldatud hulgaliselt teaduslikke artikleid.

 

Silvia Russak on olnud erinevatel perioodidel sotsiaalministeeriumi erialanõunikuks ja Eesti Haigekassa konsultandiks. Tema tegevus on pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Tema initsiatiivil võeti Eesti Stomatoloogia Selts 1995. aastal Ülemaailmse Hambaarstide Föderatsiooni liikmeks. Ühiskondlikus tegevuses on ta kuulunud Eesti Akadeemiliste Naiste Ühenduse juhatusse ja Tartu volikogu kultuurikomisjoni. Silvia Russak on olnud ka Tartu linnavolikogu liige aastatel 1993–1999, 2003–2006.

 
2013 - Professor Ants Peetsalu Prindi

Professor Ants Peetsalu2013. aastal pärjati Kliinikumi preemiaga kauaaegne kirurgiakliiniku juhataja professor Ants Peetsalu.

Professor Peetsalu on aktiivselt osalenud maksasiirdamise programmis, on käivitanud regulaarselt töötava interdistsiplinaarse neerusiirdamise töörühma. Tema juhtimisel alustati plastikakirurgia kui integreeritud eriala juurutamist Eestis, samuti päevakirurgia arendamist.

Aastatel 1994–2000 paralleelselt kirurgiakliiniku juhtimisega oli Ants Peetsalu arstiteaduskonna dekaan. Dekaanina viis ta erakordselt lühikese ajaga arstiteaduskonna õppekava vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Samal perioodil andis ta suure panuse Biomeedikumi valmimisse, mis on väga oluline nii arstiteaduskonnale kui Eesti meditsiinile tervikuna.

Ants Peetsalu on avaldanud üle 200 publikatsiooni, suur osa tema teadustööst on seotud haavandtõve kirurgiaga. Professor Peetsalu juhendamisel on valminud 6 doktoritööd.

Professor Ants Peetsalu on tunnustatud Eesti Punase Risti III järgu teenetemedaliga 2001.aastal, ta on Tartu linna aukodanik.

 
2012 - Dr. Andres Ellamaa Prindi

2012. aastal sai kliinikumi preemia dr Andres Ellamaa, kes on Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgiakeskuse ülemarst-konsultant.

Dr Andres Ellamaa on sündinud 24. septembril 1944. aastal. TÜ arstiteaduskonna lõpetas ta 1968. aastal. Alates 1970. aastast asusAndres Ellamaa ta tööle Tallinna Vabariiklikusse Haiglasse neurokirurgina ja oli samal ajal aspirantuuris (1971-74).

Arstiteaduse kandidaadi kraadi sai ta 1974. aastal olles esimesena Eestis rakendanud praktikasse ultrahelidiagnostika ja kaitsnud kandidaadidissertatsiooni teemal „Ühe- ja kahemõõtmeline ehhoentsefalograafia peaaju haiguste diagnoosimisel". Ta on mitme, tänaseks igapäevaseks tegevuseks kujunenud neurokirurgilise metoodika esmarakendaja Eestis (lülisambavigastuste puhune metallspondülodees, transnasaalne hüpofüüsi kirurgia, vertebroplastika jt).

Tema teaduslike huvide objektiks on olnud aju veresoonte haiguste kulu prognoosimine, nimmeradikuliidi ravimise kvaliteet ja kaugtagajärjed, lülisambavigastuste kirurgilise ravimise biomehhaanilised alused, tservikogeensete peavalude kirurgilise ravimise võimalused ning peaaju vigastuste ravimise tulemused ja neid mõjutavaid tegurid. Ta on üks arstiabikvaliteedi alaste uuringute algatajaist Eestis ning pikaaegne Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni liige.

Tema sulest on ilmunud enam kui 50 teaduslikku publikatsiooni erialaajakirjades ja teaduslike tööde kogumikes. Lisaks sellele on ta kirjutanud arvukalt populaarteaduslike ja publitsistlike artikleid tervishoiu ja arstiabi korralduse valdkonnast.

Lisaks arstina töötamisele on dr Andres Ellamaa olnud ajakirja „Nõukogude Eesti Tervishoid" toimetaja ja ka Eesti Vabariigi tervishoiuminister. Dr Andres Ellamaa on Eesti Arstide Liidu asutajaliige.

Dr Andres Ellamaad on autasustatud Riigivapi IV ja III klassi teenetemärkidega.

Normal 0 21 false false false MicrosoftInternetExplorer4

Lisaks arstina töötamisele oli Andres Ellamaa ja ajakirja „Nõukogude Eesti Tervishoid“ toimetaja ajavahemikul ja ka Eesti Vabariigi tervishoiuminister. Dr Andres Ellamaa on Eesti Arstide Liidu asutajaliige.

 
2011 – Professor emer. Tiit Haviko Prindi

emeriitprofessor Tiit Haviko2011. aastal anti kliinikumi preemia emeriitprofessor Tiit Havikole.

Prof. Tiit Haviko on sündinud 1941. aastal Järvamaal. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas ta 1965. aastal.

Aastatel 1992-2007 oli prof. Tiit Haviko Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna traumatoloogia ja ortopeedia professoriks sai ta 1991. aastal. Tal on kõrgem kvalifikatsiooni kategooria (1991). Meditsiinikandidaadi kraadi kaitses Tiit Haviko 1977. aastal ja doktoritöö teemal "Alajäseme lühenemise ja deformatsioonide kirurgiline korrektsioon" 1990. aastal.

Professor Tiit Haviko on Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi juhatuse liige, Eesti Osteoporoosi Seltsi asutaja ja olnud aastatel 1995-2001 Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni president. Ta kuulub Ülemaailmse Traumatoloogide ja Ortopeedide Seltsi (SICOT) teaduskomiteesse, on valitud Saksa Ortopeedide Seltsi kirjavahetajaliikmeks ja Läti Liigesproteesimise Assotsiatsiooni auliikmeks. Samal ajal on prof. Tiit Haviko mitme erialaseltsi tegevliige.

Tema teadustöö peamisteks uurimisvaldkondadeks on lihas-skeletisüsteemi vigastuste ja haiguste kliiniline ja biomehhaaniline hindamine, luutransplantatsiooni eksperimentaalne ja kliiniline uurimine, luuregeneratsiooni kliiniline ja eksperimentaalne uurimine ning liigeste endoproteesimise sotsiaalsed ja kliinilised aspektid. Professor Havikol on suured teened eriala arendamisel ja eestvedamisel.

Prof. Tiit Haviko on enam kui 150 teaduspublikatsiooni autor ja 3 käsiraamatu/õpiku kaasautor.
Tunnustusena panuse eest Eesti meditsiini arengusse omistas Vabariigi President 2006. aastal Tiit Havikole Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi.

 
2010 – Dr. Urmo Kööbi Prindi

dr Urmo Kööbi2010. aastal pälvis kliinikumi preemia dr Urmo Kööbi.

Urmo Kööbi on sündinud 14. augustil 1939. a Tartus. Ta on lõpetanud Tartu II Keskkooli (praegune Miina Härma gümnaasium) 1957. a. 1964. a. lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, misjärel asus ta tööle Rõuge jaoskonnahaiglas juhatajana, kus töötas kuni 1967. aastani. Seejärel sai dr Kööbist Võru Maakonnahaigla anestesioloog. 1975. aastal siirdus ta Tartusse, kus asus tööle Maarjamõisa haigla reanimatsiooniosakonna juhatajana. 1988. aastal võttis dr Kööbi vastu Maarjamõisa haigla peaarsti ametikoha, kus töötas kuni aastani 2000. Aastatel 2000-2003 oli dr Urmo Kööbi SA Tartu Ülikooli Kliinikumis kirurgiadivisjoni juht.

Dr Kööbi on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse. Samuti väärib äramärkimist tema oluline roll Tartu Ülikooli Kliinikumi taassünni keerulistel aastatel ning selle edasises arengus. Lisaks arsti- ning juhtimistööle on dr Kööbi aktiivselt osalenud ka ühiskondlikus ja poliitilises elus. Urmo Kööbi oli aastatel 1989-2000 Tartu Linnavolikogu liige. Aastatel 2003-2007. a. kuulus Riigikogu X koosseisu.

Dr Kööbi on osalenud mitme ühiskondliku organisatsiooni asutamises ja töös- Eesti Anestesioloogide Selts, Eesti-Soome-Ungari Arstide Selts. Eesti Punase Risti kongress valis Dr Kööbi 2007. a. oma presidendiks.

Urmo Kööbi on üks 1991. a. ilmunud raamatu ''Reanimatoloogia'' (sarjast ''Scripta Medicorum'') kaasautoritest.

Kolleegide hinnangul on Urmo Kööbi saavutanud oma  tööalased tulemused alati läbi meeskonnatöö ning isikliku empaatia, olles tänagi sellega eeskujuks paljudele tervishoiujuhtidele.

 
2009 – kliinikumi preemiat välja ei antud Prindi
   
 
2008 - Dr. Kaljo Mitt Prindi

Kaljo Mitt2008. aastal pälvis kliinikumi preemia SA Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liige dr Kaljo Mitt.
Doktor Kaljo Mitt on ligi viiskümmend aastat töötanud tervishoiusüsteemis praktiseeriva arsti, raviasutuse juhi ning tervishoiukorraldajana. 1961. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastatel 1977-2000 oli dr Mitt Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastehaigla peaarst, seejärel kopsukliiniku direktor. 2002. aastal sai Kaljo Mitt Tervishoiuameti esimeseks peadirektoriks. Alates 2004. aastast on ta Ida-Viru Keskhaigla ülemarst. Dr Kaljo Mitt on andnud olulise panuse eesti tervishoiu ja Ida-Viru Keskhaigla arengusse, aidanud kaasa meditsiinitöötajate ja tervishoiuasutuste maine tõstmisele üldsuse silmis.
Oma töös on dr Kaljo Mitt suutnud suurepäraselt ühendada arstliku tarkuse, pikaajalise kogemuse tervishoius, noorusliku valmisoleku meditsiini uute meetodite rakendamisel ja positiivse rahuliku meelelaadi.

 
2007 - Dotsent Jüri Samarütel Prindi

Jüri SamarütelKliinikumi preemia laureaadiks valiti 2007. aastal dotsent Jüri Samarütel. Preemia anti laureaadile üle 10. mail kliinikumi traditsioonilisel aastakonverentsil.

Jüri Samrüteli esitas preemia kandidaadiks Eesti Arstide Liit, Tartu Arstide Liit ning Tartu Ülikooli arstiteaduskond.

Dotsent Jüri Samarütel on tänase Tartu akadeemilise meditsiini üks väärikamaid ja teenekamaid esindajaid, kelle pikaaegne, pühendunud tegevus on mänginud määravat rolli kahe eriala - anestesioloogia ja intensiivravi ning kardiokirurgia - arengus Eestis.
Jüri Samarütel on olnud õpetajaks enamikule Eestis käesoleval ajal praktiseerivatest anestesioloogidest-intensiivraviarstidest, tema kui teadlase panus Eesti meditsiini arengule on märkimisväärne. Dr. Samarüteli aastatepikkune arendus- ja organiseerimistöö on andnud olulise panuse Tartu Ülikooli Kliinikumis antava arstiabi kaasaegsele tasemele.

Jüri Samarütel on tuntud ja tunnustatud arst, teadlane ja õppejõud. Ta on avaldanud 232 teaduspublikatsiooni, mille peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud vee ja elektrolüütide ainevahetus, happe-alustasakaal, kehaväline vereringe, müokardi kaitse südameoperatsioonidel, elektrokardiostimulatsioon; kopsude kunstlik jugaventilatsioon, taaselustamine kliinilisest surmast; regionaalanesteesia, anesteesia ohutus. Dotsent Samarüteli pikaajalise ja mahuka õppetöö hulka on kuulunud loengud ja praktikumid üliõpilastele, üliõpilaste teadustööde juhendamised ning alates 1970.aastast anestesioloogia ja intensiivravi internatuuri, tänaseks residentuuri üldjuhendamine. Suur on olnud tema panus loengukursuste läbiviimisesse arstiteaduskonna täienduskeskuses. Jüri Samarütel on olnud viie kandidaadi- või doktoritöö (kaas)juhendaja.

Jüri Samarütel on mitmekordne Eesti teaduspreemia laureaat: 1970. ja 1992. aastal südamekirurgia juurutamise eest vabariigis, 1998. aastal töö "Oksüdatiivse stressi patogeneetiline aspekt arteriaalse hüpertensiooni, südamepuudulikkuse, sepsise ja ajukahjustuse puhul" eest. 1992. aastal omistati Jüri Samarütelile arstiteaduskonna medal.

 
2006 - Professor emer. Rein Teesalu Prindi
Rein Teesalu2006. aastal pälvis kliinikumi preemia kardioloog prof. emer. Rein Teesalu. Emeriitprofessor Rein Teesalu on silmapaistev klinitsist ja teadlane. Alates 1968. aastast on tema professionaalne tegevus olnud seotud Tartu Ülikooli ja Kliinikumiga. Rein Teesalu lõpetas TRÜ arstiteaduskonna 1964. aastal, kaitses meditsiinikandidaadi kraadi 1971. aastal ja meditsiinidoktori kraadi 1981. aastal.

Prof Rein Teesalu panus Eesti tervishoiu arendamisse ei piirdu tema tegevusega Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja kliinikumis. Tema kunagised tööaastad endise Tallinna Kiirabihaigla baasil on andnud kaaluka panuse tänapäevase kardioloogia ja intensiivravi arendamisse väljaspool Tartut.

Tema juhendamisel on kaitstud 9 doktoritööd ja lähiajal on tulemas lisa. Prof Teesalu teaduspublikatsioonide üldarv on 339 ja sealhulgas 125 publikatsiooni rahvusvahelise levikuga ajakirjades. Ta on kirjutanud seitse monograafiat, mis on mõeldud õppevahendiks üliõpilastele ja käsiraamatuks praktiseerivatele arstidele.

Prof Rein Teesalu arstlik kogemus, väsimatust eneseharimisest sündinud laiaulatuslikud professionaalsed teadmised ja analüütiline meel on see kvaliteet, mida hindavad kõrgelt tema kolleegid ja õpilased.

 
2005 - Professor emer. Karl Kull Prindi
Karl Kull2005. aastal pälvis kliinikumi preemia teenekas
onkokirurg prof. emer. Karl Kull.

Karl Kull on sündinud 3. märtsil 1930. Ta lõpetas
Pärnu 1. keskkooli 1949. aastal ning ülikooli arstiteaduskonna kiitusega 1955. aastal.

Karl Kulli arstikarjäär algas Hiiumaal kirurgi ja günekoloogina, jätkus 1957. aastast Tapa haigla kirurgiaosakonna juhatajana, kus ta ka alustas intensiivselt suuremahuliste kirurgiliste operatsioonide läbiviimist.

1962. aastal lahkus ta Tapalt ning jätkas tööd Tartu linnahaigla kirurgiakliinikus Toomel, alates 1965. aastast vastloodud veresoontekirurgia osakonna juhatajana.

1967-1971 oli Karl Kull Tartu linnahaigla peaarsti asetäitja ravi alal.

1968. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi väitekirja veresoontekirurgia alal ning sai meditsiinikandidaadi kraadi.

1971. aastal, kui Toome kirurgiakliinik kolis üle Maarjamõisa haiglasse, sai Karl Kullist seal II kirurgiaosakonna juhataja. Erilist huvi tundis ta onkoloogiliste operatsioonide vastu, tehes enamiku suurematest onkoloogilistest operatsioonidest Maarjamõisa haiglas.

1973. aastal asus Karl Kull tööle Tartu onkoloogia dispanseri kirurgiaosakonna juhatajana, hakates eriti aktiivselt ning intensiivselt onkoloogilisi haigeid opereerima ja ravima, tehes hulgaliselt väga radikaalseid onkoloogilisi operatsioone.

1975. aastal asus Karl Kull lisaks Tartu ülikooli dotsendi ametikohale, lugedes onkoloogia ja ka onkogünekoloogia kursust, dotsendi kutse omistati talle 1980. aastal.

1992. aastal valiti Karl Kull TÜ radioloogia ja onkoloogia kliiniku kliinilise onkoloogia õppetooli juhatajaks - korraliseks professoriks, alates 1996. aastast on ta emeriitprofessor.

Kuni 1999. aasta lõpuni oli Karl Kull Tartu ülikooli kliinikumi onkoloogiahaigla kirurgiaosakonna juhataja, jätkates endises mahus laia ampluaaga ulatuslike onkoloogiliste operatsioonide teostamist.

Karl Kull hakkas esimesena Eestis tegema radikaalseid operatsioone kõhunäärmevähi puhul, juurutas esimesena kliinilisse praktikasse mitmeid radikaalseid operatsioone onkogünekoloogia (nt vaagnaorganite eksenteratsioon) ja onkouroloogia (nt radikaalne prostatektoomia eesnäärmevähi puhul ja radikaalne tsüstektoomia kontinentse reservuaari moodustamisega kusepõievähi puhul) alal.

Karl Kull on avaldanud 134 teaduslikku publikatsiooni, neist välismaa väljaannetes 34. Ta on olnud Tartu Kirurgide Seltsi juhatuse liige, Eesti Onkoloogide Seltsi juhatuse liige ja Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatuse liige.

1987. aastal omistati Kullile ENSV teenelise arsti tiitel. Professor Karl Kull on Tartu linna aukodanik.

 
2004 - Professor Lembit Allikmets Prindi
Lembit AllikmetsKliinikumi preemia laureaadiks valiti tänavu Tartu Ülikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets, kes teeneka arstiteadlasena on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu üldisse arengusse, selle maine tõstmisele üldsuse silmis ning eesti inimese tervise parandamisele.

Lembit Allikmets on sündinud 18. juunil 1936. aastal Harjumaal Kernu vallas. 1960. aastal lõpetas ta kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna, seejärel oli aastatel 1960-1963 Leningradis aspirantuuris. 1963. aastal kaitses Lembit Allikmets meditsiinikandidaadi väitekirja; doktoriväitekirja kaitses ta aastal 1970. 1971. aastal valiti Lembit Allikmets professoriks.

1963-1970 töötas prof Allikmets TRÜ meditsiini kesklaboratooriumis nooremteaduri, vanemteaduri ning eksperimentaalpatoloogia ja farmakoloogia sektori juhatajana. 1971-2001 oli ta Tartu Ülikooli farmakoloogia kateedri (instituudi) juhataja. Alates 2001. aasta augustist on ta emeriitprofessor ja töötab vanemteadurina.

Lisaks viljakale teadustööle on professor Allikmetsal suured teened eriala ja arstiteaduskonna arendamisel. Aastatel 1973-1975 oli ta arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1975-1984 ja 1989-1994 aga arstiteaduskonna dekaan.

Arstiteaduskonna dekaanina pani prof Allikmets 1975. aastal aluse arstiteaduskonna aastapäeva regulaarsele tähistamisele, laiendas oluliselt aspirantuuri ja doktorantuuri, rajas 1978. aastal probleemlaborite baasil Üld- ja Molekulaarbioloogia Instituudi. 1972. aastal alustati kliinilise farmakoloogia kursusega nii üliõpilastele kui ka arstide täiendusteaduskonnas ning viidi läbi palju valikkursusi ning temaatilisi tsükleid arstidele ja proviisoritele.

1970. aastal asutas Lembit Allikmets Eesti Farmakoloogia Seltsi ja oli selle esimees kuni 1993. aastani. 1991. aastal asutas ta Eesti Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi, mille esimees ta on tänapäevalgi. 1980-1988 oli prof Allikmets NSVL Meditsiiniakadeemia psühhofarmakoloogia probleemkomisjoni esimees.

Professor Allikmets on juhendanud 20 kandidaadi- ja doktoridissertatsiooni, tema õpilased töötavad mitmetes TÜ arstiteaduskonna instituutides, kliinikutes ja ka väljaspool Ülikooli. Lembit Allikmetsa arendatad Tartu neuro- ja psühhofarmakoloogia koolkond on hästi tuntud kogu maailmas. Praegu töötab arstiteaduskonnas närviteaduste kool laialdase doktoriõppega ajuuringute valdkondades. 1970-2001 on prof Lembit Allikmetsa juhtimisel Tartus ja Tallinnas korraldatud 12 farmakoloogia-, psühhofarmakoloogia- ja bioloogilise psühhiaatria alast rahvusvahelist kongressi ja sümpoosiumi.

 
2003 - Professor Toomas-Andres Sulling Prindi
Toomas-Andres SullingToomas Sulling on sündinud 15. veebruaril 1940. aastal. 1964. a lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. Toomas Sulling on töötanud Tartu Ülikooli veresoontekirurgia laboris, mida ta aastail 1969 - 1979 ka juhatas. Seejärel, aastail 1979 - 1987 töötas Tartu Ülikooli ÜMPI juhatajana. Aastail 1987 - 1995 juhatas Toomas Sulling Tartu Ülikooli südamekeskust. Toomas Sulling on töötanud Mustamäe Haiglas alates 1995. aastast, kuni 2001. aastani südame- ja veresoontekirurgia kliiniku juhatajana. Alates 2001. aastast on ta SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiotorakaalkirurgia keskuse juhatajana.

Toomas Sulling kaitses meditsiinikandidaadi väitekirja 1967. aastal, meditsiini doktori väitekirja 1974. aastal, 1991. aastal omistati talle professori kutse.

Toomas Sulling on alates 2001. aastast Euroopa Teaduste- ja Kunstide Akadeemia liige.

Toomas Sullingu teadustöö peamised suunad on olnud seotud südamekirurgiaga - koronarograafia kasutamine südame isheemiatõve diagnostikas, ägeda ja kroonilise koronaarpuudulikkuse kirurgiline ravi, südame isheemilise tõve difuussete vormide kirurgiline ravi ning viimasel ajal aorto-koronaarne shunteerimine töötaval südamel.

Vastavalt statuudile tunnustatakse kliinikumi preemiaga teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud eesti tervishoiu üldisele arengule, selle maine tõstmisele üldsuse silmis ning eesti inimese tervise parandamisele.

 

 
2002 - Dr. Vello Ilmoja Prindi
Dr Vello IlmojaVello Ilmoja on sündinud 11. juulil 1930. a.

1954. a lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. Dr Ilmoja töötas Valga Linna Haiglas arstina 1954.-1956. a, sisehaiguste osakonna juhatajana 1956.-1959. a ja peaarstina 1959.-1962. a, Tallinna Pelgulinna Haigla peaarstina 1962.-1990. a, EV tervishoiuministri esimese asetäitjana 1990.-1993. a, EV Sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekande osakonna juhatajana ning ministri nõunikuna 1993.-1994. a.

Alates 1994. a on Vello Ilmoja Tallinna Pelgulinna Haigla peaarst.

Dr Ilmoja on kõrgema kategooria nefroloog ja administratiivarst. Temalt on ilmunud üle 30 teadusliku publikatsiooni tervishoiukorraldusest, sisehaigustest ja nefroloogiast. Väljapaistev on olnud tema töö haiguste sekundaarse profülaktika alal. Dr Ilmoja kuulub Eesti Arstiteaduskonna Nõukogusse, ajakirja "Eesti Arst" kolleegiumi, Eesti Sisearstide Seltsi, Eesti Nefroloogide Seltsi, Balti-Saksa Eesti Arstide Seltsi (juhatuse liige). Ta on kuulunud Eesti Arstide Liidu volikokku ja organisatsiooni aktiivse liikmena omab suuri teeneid EAL arengus selle taasasutamisest 1988. a kuni tänaseni.

 
2001 - Professor Ain-Elmar Kaasik Prindi
prof Ain-Elmar Kaasik2001. aastal omistati kliinikumi preemia professor Ain-Elmar Kaasikule.

Professor Ain-Elmar Kaasik on Tartu Ülikooli akadeemilises koosseisus alates 1968. aastast. 1975. aastal sai ta professoriks, 1984-1996 oli ta närvikliiniku juhataja.

Professor Ain-Elmar Kaasik on tunnustatud neuroloog ja neurokirurg ning vastavate kliiniliste suundade arendaja Eestis. Ta on tuntud ja oodatud lektor nii kitsastes erialalistes küsimustes kui ka tervishoiukorralduse alal.

Professor Ain-Elmar Kaasiku teaduspublikatsioonide üldarv ületab 400, nende seas on ka 3 monograafiat (kaasautorluses) ning enam kui 150 täismahulist teadusartiklit. Aastast 1993 on ilmunud üle 100 publikatsiooni, neist ligi 50 täismahulist teadusartiklit ja 60 lühiteadet ning teesi. Ta on olnud 14 kandidaadi või doktoritöö juhendaja.

Professor Ain-Elmar Kaasik on Uppsala Ülikooli audoktor (dr. med. h.c.), Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige. Ajakirja "Eesti Arst" toimetuskolleegiumi liige.

Professor Ain-Elmar Kaasik on olnud 1975-1980 TÜ arstide ja proviisorite täiendusteaduskonna dekaan, 1981 TÜ arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1984-1989 TÜ arstiteaduskonna dekaan. Rea teadusnõukogude ja komisjonide liige, Eesti Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige, arstiteaduskonna kraadikaitsmise nõukogu esimees.

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Jaanus Pikani andis laureaadile preemia üle 29. mail toimunud Kliinikumi konverentsil "Regionaalne koostöö Lõuna - Eestis".

 
2000 - Professor Vello Salupere Prindi
prof Vello SalupereAlates 1992. aastast juhatab professor Vello Salupere TÜ sisekliinikut ja sisehaiguste õppetooli ning on ka käesolevast aastast Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku juhataja. Prof Salupere peamised uurimisvaldkonnad on seotud seedeelundkonna haigustega. 1963. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi väitekirja teemal "Resetseeritud mao köndi limaskesta morfoloogilistest muutustest gastrobiopsia andmetel ja nende seos kliinilise leiuga". 1969. aastal kaitstud doktoriväitekirja teemaks oli "Krooniline gastriit haavandtõve korral (kroonilise gastriidi patogeneetilised iseärasused)". Viimase viie aasta jooksul on professor Vello Salupere juhendamisel või kaasjuhendamisel väitekirja kaitsnud viis kliinilise eriala doktoranti. Sisehaiguste õppetooli juures on tema kaasjuhendamisel valminud kaks magistritööd. Alates 1987. aastast tänaseni on Vello Salupere Eesti Gastroenteroloogide Seltsi esimees. Professor Salupere on ka OMGE (Maailma Gastroenteroloogia Organisatsiooni) teadus- ja nominatsioonikomiteede liige. Tema algatusel organiseeritud gastroenteroloogia osakond töötab tänaseni TÜ Kliinikumi sisekliiniku koosseisus. Professor Salupere on töötanud ka arstiteaduskonnas nii õppe- kui teadusprodekaanina, olnud praeguse Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum eellase Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige (1992-1997) ja ka juhatuse esimees (1996. a.). Professor Salupere on töötanud sotsiaalministeeriumi juures peagastroenteroloogina ja aastail 1994-1997 gastroenteroloogia nõunikuna.
 
1999 - Professor Endel Tünder Prindi
Endel TünderArstiteaduskond esitas 1999. aastal kliinikumi preemiaga tunnustamiseks emeriitprofessor Endel Tünderi, kes on sündinud 5. mail 1929. a. Viljandimaal Polli vallas. Endel Tünder lõpetas Abja keskkooli 1949. aastal ja TÜ arstiteaduskonna 1955. aastal. Aastatel 1955-1961 oli ta Tartu kliinilise haigla kirurg, alates 1961. aastast töötas ülikoolis, algul assistendina, 1968. aastast dotsendina, 1969. a. professorina. 1970-1992 oli ta TÜ teaduskonnakirurgia kateedri juhataja. Pärast kateedrite reorganiseerimist kirurgiakliinikus töötas ta kliiniku professorina. Alates 1994. aastast on Endel Tünder emeriitprofessor, jätkates kirurgitööd ja nooremate kolleegide nõustamist. Endel Tünder on tudengitele lugenud kirurgiliste haiguste ja veresoontekirurgia kursusi. Tema teadusuuringud on veresoontekirurgia ja üldkirurgia valdkonnast. 1961. a. kaitses ta kandidaaditööd "Ostsillograafia, arteriograafia ja pletüsmograafia kasutamisest alajäsemete tuiksoonte trombolitereeruva haiguse diagnoosimisel" ja 1967. a. doktoritööd "Näidustused alajäsemete arterite taastavateks operatsioonideks oblitereeruva ateroskleroosi puhul". Prof Tünder on avaldanud ligemale 200 publikatsiooni, neist ühe venekeelse monograafia (E. Tünder, L. Roostar "Jäsemete arterite embolid ja äge tromboos", Tln.,1984, 140 lk.). Ta on juhendanud kümme kandidaaditööd.

Veresoontekirurgia arendamise ja juurutamise eest Eestis aastatel 1960-1981 anti prof Tünderile Eesti riiklik teaduspreemia. 1970. aastast on ta teeneline arst, ka kuulub ta seeniorliikmena Ülemaailmsesse Kirurgide Assotsiatsiooni. Prof Tünderi pikaajaline töö kirurgi, õppejõu ja teadlasena on jätkunud kuni tänase päevani, s.o. tema 70. sünnipäevani. Töö on olnud tulemusrikas nii arstide koolitusel kui Eesti meditsiini arendamisel haigete ravi parandamise sihiga.

 
1998 - Professor Arvo Tikk Prindi
Arvo TikkProfessor Arvo Tikk töötab närvikliinikus alates 1954. aastast. Selle aja jooksul on arenenud peaaju piirkonna lõikused, neurotraumatoloogia, kus alustati peaaegu nullist, selgrookirurgia, intensiivravi - see kõik on toimunud prof Arvo Tiku tööaastate jooksul. Närvikliiniku hingamiskeskus oli Nõukogude Liidu ajal vähemalt kümmekonna aasta vältel ainukene neurointensiivravi osakond, kus oldi juhtival positsioonil ja see nõudis aastaid intensiivset tegutsemist nii öösel kui päeval. Praegu on Arvo Tikk närvikliiniku emeriitprofessor ja töötab jõudumööda, kuigi on polikliinikus närviarstidest kõige suurema koormusega. Õppetööga tegeleb prof Tikk täiendusõppe liinis ja peale selle on tal veel muid ameteid väljaspool ülikooli, mis võtavad suurema osa ajast. Prof Arvo Tikk on Eesti Teadusfondi nõukogu liige - meditsiiniekspert, kes vastutab kogu Eesti meditsiini teadusuuringute grantide rahastamise korraldamise eest. Teine ala on bioeetika, millega ta tegeleb selle valdkonna juurutamisest algusest - 90-ndatest - peale. Ta on Eesti Bioeetika Nõukogu esimees sotsiaalministeeriumi juures ja koordineerib kogu bioeetikaalast tegevust Eestis, lisaks on ta ka Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee esimees. Bioeetikaga seoses osaleb ta ka Strasbourg´is Euroopa Nõukogus Bioeetika Komitees.