Avaleht Ajalugu Pikem ülevaade
Ajalugu - pikem ülevaade Prindi

SISUKORD

Tartu Ülikooli Kliinikumi algusajad
Tähised Kliinikumi kujunemisel õpetushaiglaks
Kliinikum viimasel aastakümnel

 


 

Tartu Academia Gustaviana ülikoolis (1632-1656) oli arstiteaduskond ülikooli avamisest peale üks esimesest neljast teaduskonnast. 1656. aastal vallutasid linna Vene väesalgad ja kõrgkool õnnestus taasavada alles 1690. aastal Pärnus, nüüd juba Academia Gustaviana Carolina nime all. Arstiteaduskonna õppeotstarbeks kasutati siis haigete ja vaeste varjupaiku (seeke). Vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud kliinikumi avada.

Tartu Ülikool ning arstiteaduskond avati jälle Vene tsaaririigi tingimustes 1802. aastal. Taasavatud Tartu Ülikooli korraliseks patoloogia- ja teraapiaprofessoriks kutsuti valgustussajandi Euroopast tulnud arstiteadlane ja tegevarst Daniel Georg Balk, Berliini ja Königsbergi ülikoolide kasvandik. Professor Daniel Georg Balk (1784-1826) asutas Tartus Riia mäel bürger Dahlströmi majas 8-10 voodikohaga Clinicumi, mis oli ette nähtud haigete ravimiseks ning arstiteaduskonna üliõpilastele praktiseerimiseks.

 

Clinicum avati 1. mail 1804, seda kuupäeva peetaksegi Tartu Ülikooli Kliinikumi asutamisajaks.

 

Sellest ajast on arstiabi andmine Tartus ning selle ümbruskonnas lahutamatult seotud arstiteaduse õpetamise ja uurimisega.

kliinikumi_asutamine

Clinicumi sõjapäevil hävinud hoone asus Pihkva (praegu Võru), Lille ja Tähe tänavate vahelises kolmnurgas, praeguse korporatsioon Rotalia konvendimaja tagusel krundil.

Riia mäele asutatud kliinikum ei rahuldanud algusest peale asutajate kõiki nõudeid ja viidi 1808. aasta suvel üle Tartu Toomemäele, selleks ajaks kasarmuhoonest ümber ehitatud suurde kivimajja. Seal paiknes hiljem keskseks sisehaiguste kliinikuks kujunenud ravila pikki aastaid, olles erinevate peremeeste omanduses kuni 1993. aastani (nüüd asub selles ümberehitatud hoones EV Riigikohus).

 

esimene_kliinikumEsimesel, 1804. aastal oli kliinikumis 8 kuu jooksul ravil 90 haiget, kellest 81 lahkus ravilt tervenenuna, 3 mitteparanenuna ja 6 suri haiglas. 1806. aastal oli kliinikumis 10 voodikohta ja raviti juba 117 haiget. Tolleaegse Tartu ajalehe teatel anti kliinikumis vaestele arstiabi tasuta.

Asutamisaastal oli kliinikumis haigeid ravil selliste diagnoosidega nagu febris rheumatica, reumaatiline palavik, febris neurosa, abstsess, gangreen, süljenäärmepõletik, neeluangiin, säärehaavand, roospõletik, sügelised, leetrid jt. Haigused jaotati põhiliselt elundkondade ja kehapiirkondade järgi: kõhu-, naha-, rinna- ja peahaigused. Kõik surnud lahati, erandeid võis lubada ainult kliinikumi direktor.

Algusest peale kehtestati kliinikumis haigete ja üliõpilaste jaoks üsna ranged eeskirjad ning kodukord - Gesetze für das Medizinische Clinicum.

Tudengid olid kliinikumis jaotatud kahte kategooriasse: auskultant (kuulaja) ja praktikant. Auskultant pidi tutvuma haige seisundiga, uurimismeetodite, diagnoosimise ja haiguse kuluga. Alles teise-kolmanda aasta praktikant võis hakata haiget ravima. Kliinikumiõppe lõpul esitasid direktor ja assistent rektorile ning ülikooli kuraatorile üliõpilase kohta atestaadi.

Kliinikumi koosseisus olid siis peale direktori (D. G. Balk) assistendid, kaks põetajat-õde ning kolm kalefaktorit (kütjat-koristajat-majahoidjat). Tudengid töötasid kliinikumis väljaspool koosseisu.

Ülikooli kliinikum kujunes tähtsaks raviasutuseks ka sõjaaegadel, näiteks seoses Napoleoni 1812. aasta sõjakäiguga Vene impeeriumi raviti kliinikumi arstide ja üliõpilaste kaasabil Tartu haiglates haavatuid ja teisi sõjas kannatanuid.

Mõnekohaline naistekliinik asutati 1806. a "Sünnitusasutise" nimetuse all omaette, prof Chr. F. Deutsch´i juhtimisel. Ka see asutis ühendati 1808. a ühtse kliinikumiga, kuid viidi 1843. a selleks ümber ehitatud kõrvalmajja, kus see asus 2008. aastani. Kliinikumi nimetust aga ametlikult enam pikka aega ei kasutatud.

 


maunffredt1913. aastal, Romanovite dünastia 300. aastapäevaks, ehitati Naiste-ja sisekliiniku vahele kivist võlvitud sild, mis tähistati Aleksander I Romanovi auks valatud kirjaga Alexandro Primo ja tsaari bareljeefiga, mis on praegugi seal näha. Silda hakati algusest peale seostama legendaarse kirurgiaprofessori Manteuffeli nimega (saksa keeles Teufel - kurat). Toomel kirurgiakliinikus töötades võttis kirurgina legendaarse tunnustuse võitnud prof Werner Zoege von Manteuffel sajandivahetusel (1897) esimesena kasutusele keetmise teel steriliseeritud kirurgilised kummikindad ("keedetud käed" - "gekochte Hände"). Varem opereeriti enamasti paljakäsi.

Röntgeniülesvõtteid hakati Tartus Toome kliinikus kasutama juba 1896. aastal, ainult üks aasta pärast x-kiirte avastamist Wilhelm-Conrad Röntgeni poolt (1895).

1915.-1917. a I maailmasõja päevil said valmis Maarjamõisa kliinikute kaks hoonet. Nendest on praeguse närvikliiniku (L. Puusepa 2) fassaadil näha tolleaegse Romanovite krooni bareljeef. Närvikliiniku hoone kõrval asuvas II kirurgiakliinikus (nüüdses Sisehaiguste kliinikus) töötas ajavahemikul 1922-1936 kirurgiaprofessor Konstantin Konik - Eesti Vabariigi loomisel 1918. aastal olulist osa etendanud Päästekomitee üks kolmest liikmest ning esimese ja ainsa eestikeelse arstiteaduskonna esimene ja kauaaegne dekaan. Konstantin Koniku tegevust tähistab tema mälestustahvel - bareljeef sisehaiguste kliiniku hoones.

Fundamentaalne arstiteadus ja kliiniline meditsiin on Tartus algusest peale ja alati koos arenenud. Mitmete meditsiiniliste avastuste ja kliiniliste erialade tekkimine on sellega tihedalt seotud. Siinjuures saab sellega ühenduses tuua vaid mõned, sealhulgas maailmanimed: Karl Ernst von Baer (võrdlev embrüloogia, lokaalpatoloogia), Rudolf Buchheim (maailma esimene farmakoloogialabor), Oswald Schmiedeberg (muskariini esmakirjeldamine, kliiniline farmakoloogia), Heinrich Bidder, Alfred Volkmann (autonoomse närvisüsteemi, sh vaagusnärvi talitluse esmakirjeldamine), Alexander Schmidt (verehüübimise esimene lähem kirjeldamine), Carl Schmidt (süsivesikute biokeemia kirjeldamine), Nikolai Pirogov (kirurgiline anatoomia), Nikolai Lunin (vitamiinide esmakirjeldused), Werner Zoege von Manteuffel, Ernst von Bergmann (aseptiline kirurgia), Ludvig Puusepp (neurokirurgia rajajaid maailmas), Aleksander Paldrok (leepra ravimeetodid) jpt. Tartu kliinikute ja haiglate areng jätkus jõudsalt 20. sajandil ja iseseisvunud Eestis. 1940. aastast alates mõjutasid seda mitmed sõjad ja ligi poolesajandiline võõrvõim.

 

Mõned tähised Tartu kliinikumi kui õpetushaigla väljakujunemisel


1868 Silmakliiniku avamine

1875 Toome kirurgiakliiniku laiendamine, rekonstrueerimine ja uuena avamine

1915-1917 Maarjamõisa kliinikute kahe hoone väljaehitamine

1921 Ülikooli II sisehaiguste ja kirurgiakliiniku avamine Maarjamõisas

1920-1921 Närvikliiniku asutamine ja sisustamine Maarjamõisas

1920-1922 Üleminek eesti keelele kliinikute haiguslugudes ja asjaajamises

1921-1944 Eesti Vabariigi aegne Tartu Ülikooli kirurgia- ja sisehaiguste kliinikute tegevus

1931-1944 Kirurgiaprofessor Ulrich Karelli tegevus Toomemäe ja Maarjamõisa kliinikutes

1934 Esimene gastroskoopia Tartu Ülikooli I Kirurgiakliinikus Toomel

1938 Silma- ja kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku hoone valmimine

1945-1951 Tartu Ülikooli Kliinikute Valitsuse tegevus

1950.-1990. aastad Maarjamõisa kirurgiaosakonna kujunemine (kõhuõõne-, aastad kopsu-, veresoonte-, endokriinelundite-, südamekirurgia), professorid Ants Rulli, Heinrich Petlem, Juhan Sarv, Albert Kliimann jt.

1951 Ülikooli kliinikute valitsuse tegevuse lõpetamine, üleviimine üldisse nõukogude tervishoiusüsteemi

1955 Esimene endotrahheaalnarkoos (potentseeritult ja hüpotermias)

1956 Esimene kopsuresektsioon

1958 Närvikliiniku hingamiskeskuse (intensiivravi osakonna) loomine, kaasaegse intensiivravi kasutuselevõtt poliomüeliidi, raskete ajukoljutraumade ja ägedate mürgistuste ravis
1964 Esimene edukas haige kliinilisest surmast elustamine

1966 Südame sondeerimine, kehavälise vereringe kasutuselevõtt

1966 Tehisneeru kasutuselevõtt

1967 Esimene neerusiirdamise operatsioon

1960-ndad Uute spetsialiseeritud haiglaosakondade organiseerimine (lastekirurgia, veresoontekirurgia, uroloogia, gastroenteroloogia, reumatoloogia jt aladel)

1971 Uue 320 voodikohaga kirurgiahoone avamine Maarjamõisas

1974 Esimene südame pärgarterite šunteerimise operatsioon

1975 Esimene kardiostimulaatori paigaldamine

1976 Uue kardioloogiakorpuse, kardioloogiaosakondade ja intensiivravi- (reanimatsiooni-) osakonna avamine

1976 Esimene südameklappide proteesimine

1970ndad Haiglate väljakujunemine selliseks nagu nad praeguseks moodustavad Tartu Ülikooli Kliinikumi

1982-1983 Kompuutertomograafia kasutuselevõtt peaaju uuringutel

1983 Laserseadme kasutuselevõtt silmaoperatsioonidel

1995 Digitaalangiograafia

1995 Sonograafia kasutuselevõtt siseelundite uuringutel

1995 Naistekliinikus sündis esimene laps kehavälise viljastamise (JVF) teel

1992 TÜ Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku moodustamine

1993 Esimene luuüdi siirdamine Tartus

1992-1998 Tartu Ülikooli Kliinikumi taasmoodustamine

1998 Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum asutamine

1999 Esimene maksasiirdamise operatsioon

2010 Esimene kopsusiirdamise operatsioon

2015 Esimene simultaanne pankrease-neeru siirdamise operatsioon

 

TÜ Kliinikumi Maarjamõisa blokis on mälestusmärke siin töötanud arstiteadlastele-klinitsistidele. Närvikliiniku-esisel väljakul on mälestussammas professor Ludvig Puusepale (1875-1942).


puuseppEesti arstiteadlane, neurokirurgia rajajaid maailmas, professor ja meditsiinidoktor Ludvig Puusepp asus 1920. aastal Tartusse Peterburist, kus ta oli asutanud maailma esimese neuroloogiat ja neurokirurgiat ühendava neurokirurgiakliiniku (1908) ning organiseerinud neurokirurgia õpetamist. Ludvig Puusepa panuseks kliinilise meditsiini ajalukku on tema poolt 20. sajandi algaastail läbi viidud peaaju operatsioonid. L. Puusepp asutas 1921.a Tartus Maarjamõisas närvikliiniku (praegu Puusepa tn 2) ja töötas siin rahvusvaheliselt tunnustatud klinitsisti ja arstiteadlasena kuni oma surmani 1942. Prof Puusepp võttis kasutusele uudseid neurokirurgilisi operatsioonimeetodeid, millest mõned kannavad praegugi Puusepa nime. Ta õpetas neuroloogiat ja neurokirurgiat, asutas ja toimetas Tartus ülemaailmse levikuga ajakirja Folia Neuropathologica Estoniana (1923-1939). Prof Ludvig Puusepp oli Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, mitmete välismaiste teadusasutuste auliige ja korrespondentliige. Lähemalt prof Ludvig Puusepast vt Närvikliiniku koduleheküljelt.

 

 

linkbergi_auditoorium

Kliinikumi kirurgiakorpuses L. Puusepa 8 asub prof Artur Linkbergi nimeline auditoorium, mille sissekäigu ees on tema bareljeef.

 

Professor ja meditsiinidoktor Artur Linkberg (1899-1970), väljapaistev eesti kirurg sai hariduse Tartu Ülikoolis ja täiendas end Pariisis, Berliinis, Viinis, Heidelbergis jm. Ta oli 1938-1950 ja 1953-1970 TÜ teaduskonnakirurgia kateedri juhataja (tagandati 1950 rahvusluses süüdistatuna) ja 1955-63 Arstiteaduskonna dekaan. Artur Linkberg oli mitmete eesti arstiteadusseltside asutaja ja esimees ning välismaiste teadusseltside auliige. Kirurgina tegi Artur Linkberg 1948. a Eesti esimese tehissöögitoru (peensoolest), veresoonesiirde (1960), organiseeris tehisneerulaboratooriumi (1966) ja siirdas neeru (1968). Prof Linkberg algatas 1960. aastail Maarjamõisas kirurgiaosakondade spetsialiseerumise ja uue kirurgiakliiniku ehitamise ning tema initsiatiivil loodi 1965. aastal Tartus spetsialiseeritud veresoontekirurgia osakond. Praegu toimuvad prof Linkbergi nimelises auditooriumis loengud, konverentsid, seminarid ning erialakohtumised. Lähemalt prof Linkbergist vt kirurgiakliiniku koduleheküljelt ja prof Artur Linkbergi 100. sünnipäeva teaduskonverentsi (16.04.1999) materjalidest.

 

Kliinikum viimasel aastakümnel

Eesti taasiseseisvudes tuli Tartu Ülikooli Kliinikumi moodustamine väga aktuaalselt uuesti päevakorda.

Oli ja on tarvis erineva profiiliga kliinikuid ühendavat ühtset kõrgetasemelist ning pidevalt arenevat õpetushaiglat, mis ühtlasi oleks Eesti meditsiinikultuuri keskuseks. Esimeste konkreetsete sammudeni jõuti 1993. aastal, kui asutati katusorganisatsiooni-laadne asutus - riiklik organisatsioon Tartu Ülikooli Kliinikum.

1998. aasta jaanuaris sõlmisid valitsus, Tartu Ülikool ja Tartu linn koostööprotokolli Sihtasutuse TÜ Kliinikum asutamiseks.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum asutati 22. detsembril 1998. Nii moodustus organisatsioon, mille aastakäive on ligi 425 miljonit ja kus töötas 1998. a 1. septembri seisuga 3742 inimest, sh 561 arsti ning kus õpetatakse aastas 620 tudengit keskmiselt 536 000 tunni ulatuses.

Selle suure asutuse loomise ajendiks on visioon poolteisemiljonilise elanikkonnaga Eestist kui maailma mõistes ühest tervishoiupiirkonnast ja Kliinikumist kui Eesti meditsiini lipulaevast.

Kliinikum on organisatsioon, kuhu on integreeritud ravi-, õppe-, teadus- ja arendustöö ning kus kohaldatakse Eestile uusi ravimeetodeid ja ravimeid. Sellest visioonist lähtuvad ka Kliinikumi pikaajalised eesmärgid: ravi- ja õpetusteenuse kõrge kvaliteet, majanduslik efektiivsus ja arusaadav juhtimine.